lugeja, teema autorist tean seda, et ta on leidnud oma südames rahu. ei ole ta koos sellega, kellele see teema oli pühendatud. sel hetkel oli ta väga-väga katki, sest igatsus armsama järele tahtis teda tappa.
kahjuks ei olnud igatsetu seda kõike väärt. trampis poriste saabastega selle hea hingega inimese tunded mutta, hävitas viimasegi hea mälestuse, mis oleks võinud jääda.
teema autor ei ole päris üksi, tema elus on keegi, kuid nüüd võtavad mõlemad asja rahulikult, torm ja kirg on vaoshoitud.
tegelikult ei olegi alati vaja kõikepurustavat kirge, piisab teadmisest, et keegi meid ootab ja soojast tundest südamesopis.
viimastele postitajate vestlusse sekkudes ütlen vaid niipalju, et elu on üks, lühike ja uskumatult habras, seepärast peab igaüks minema sinna, kus on tema süda.:)