Jah, selleks oligi mulle vaja aega, et kohaneda, et Sinuga harjuda ja saada aru mis milleks ja kuidas ja kas ma suudan Sõtta sellena kes Sa oled. Pean tunnistama, et mu kõhklused ja venitamine olid tingitud eelkõihe teadmatusest ja ka hirm Sinu suhtes oli eelkõige teadmatuse tagajärg. Ma ei arvagi, et ma tänaseks kõike tean ja kõigega kohe harjunud oleksin,suhe on kahe inimese tundmaõppimise protsess, kuhu kuulub koostöö, üksteisega arvestamine ja usaldus. Aga minus on tahe ja suur soov olla Sinuga koos, olla Sinu jaoks parim kaaslane ja täita Sinu ootused. Olla Sinuga koos õnnelik. Ma ei arva, et ka Sinul minuga just kerge oleks, aga ma usun ja loodan, et läbitud aeg on meid kumbagi õpetanid, karastanud ja tõestanud, et kui üldse keegi, siis meie kaks suudame teineteist mõista rohujuure tasandil, ol üksteise suhtes avatud, haavatavad, mõistvad ja hoolivad ja seda kummalegi parimal moel. Just need omadused on hoidnud mind tugeva liimina Sinu küljes kinni.
Kas Sa tunned, et tahaksid mind oma ellu kõigi minu puuduste, pahede ja kogu kupatusega?