Vahest keset ööd ma mõtlen...
Miks suhtes inimesed on nii pöörased, et ei räägi oma asju selgeks. Mis ühele või teisele sobib? See on väga vale eneseõigustus, et ei pääse armastatule ligi?
Ligi ei pääse siis, kui armastatu on surnud - meie seast lahkunud. Tänapäeva karmis maailmas pääseb isegi vanglas armastatule ligi. Sealgi abiellutakse ning muud kohustused kallimaga!
Pole ükski km takistuseks. Kõik on kinni meie enda soovis ja mõtlemises. Miks nii tihti astub üks pool teise paati? Kas selleks, et oma kirge rahuldada? Kuna ootamine on väsitav ning pikk? Ja hiljem vabandada, sorry ma teisiti ei saanud? Jah, see näitab inimese nõrkust. Tore on mõne pere puhul vaadata teatris elamist? Kas selline elu ja suhe ka õnne toob? Näitab edaspidine aeg?!
Ise sellist elu ei soovi ning õnnetut suhet mängima ei hakka kunagi. Selleks on elu liiga lühike!
Sel aastal tuleb Kevad teisiti meil omasugustel ning vaatame....Mida 1 Aprill meile toob? Väga põnev oleks teada meil, milline näeb püksata poizu välja???
Maagiline aeg ootamiseks saab täis ning astun minagi siit maailmast välja oma kallima juurde. Kujundame oma pesa ja suhte just selliseks nagu alati tahtnud olen!!!