Ta mängis mustal mandoliinil trillerdavat kurbust
Ja temast mõeldes miski minus trillerdades murdus
Ta vikerkaarel seistes mängis väikest musta pilli
Ja publik loopis tema poole vihmamärgi lilli
Ta pillil olid piksehoo ja paduvihma kõla
Üks väike tume kogu istus vargsi tema õlal
Nii pilvist saadik vikerkaares nuttis mandoliin
Kuid Margaritat polnud meistri mängu ajal siin
Linnast jäänud on varemed, linnud on ainult varesed
Kurbused kokku liita Meister ja Margarita
Minevik meistri õlal, liiga rängad on võlad
Jääb vaid jumalat kiita Meister ja Margarita
Ta kõhnad sõrmed tantsitavad mandoliini keeli
Ta musta pilli võigas ilu võlub minu meeli
Üks triller veel üks krihv ja vaikus matab taeva
Veel publik lilli loopides näeb veidi aega vaeva
Kuid meister räägib sellega, kes istub tema õlal
Ja tema vaikses hääles kestab mandoliini kõla
Ja tema vaikses hääles kestab paduvihma pilv
Sest Margaritat pole näha teiste hulgas siin
Meister ja mandoliin täna mängisid siin
saatused ühte liita Meister ja Margarita
Kes siis oli meistri õlul ma kui saamatu võlur
Armastust nõnda kiidab Meister ja Margarita
Linnast jäänud on varemed, linnud on ainult varesed
Kurbused kokku liita Meister ja Margarita
Minevik meistri õlal, liiga rängad on võlad
Jääb vaid jumalat kiita Meister ja Margarita
Ja temast mõeldes miski minus trillerdades murdus..:)