Inimest on võimalik otsida, aga armastust otsida ei saa. Armastuse tunne tuleb iseenesest kasvõi südamest, aga sundida südant ei saa. Kui südamega hingest tunda ja oleneb, kui kaua tunda, siis võibki olla nii, et võib kaotada ka inimese, kes tundis armastust südames.Vahe võibki olla selles, et kas armastatakse seda tunnet või inimest koos selle tundega? Kui liig raskeks läheb, siis tulebki võti leida ja südame uks avada ja see armastuse tunne kellegist sealt välja lasta. Üksinda armastada ei ole kerge ja ei ole mõtet sellel ja kaotatakse inimene koos selle tundega. Armastuses ja inimeses võib pettuda, aga on südame võti, keda, mida sinna oma südamesse lubada või mitte! Kes teab kaua, kuuleb, tunneb ammu sarnaselt teineteist kogu südamest ja hingest! Mind enam pole igal pool, kui sinu arusaamine oli selline. Sind pole enam minu südames ja seda tunnetki ja oled ei tea kus tuulte käes tee pervel ekslemas ja seda vähemalt täna! Igatse, otsi ja ehk leiad! Või ehk leiad teinekord igatsedes seda: lootus, mis ei saa surra ja teisele ei ole enam hirmutav, kui on teada tõde!

Pealtnäha ilus inimene aga seest õel, labane ja hoolimatu. Tekib tõmme aga mõistus teab, et sellisega ei ole mõtet koos olla ja tuleb võidelda iseenda ja oma tunnetega. Seale pärlid, milleks?

to realist Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pealtnäha ilus inimene aga seest õel, labane ja ho
> olimatu. Tekib tõmme aga mõistus teab, et selliseg
> a ei ole mõtet koos olla ja tuleb võidelda iseenda
> ja oma tunnetega. Seale pärlid, milleks?


Kuidas kellegiga? Tulebki enda eest võidelda ja oma tundega. Tulebki ju mõelda mõistusega ja südamega. Lõpuks ikka tuleb mõelda mõistusega rohkem.

to realist Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pealtnäha ilus inimene aga seest õel, labane ja ho
> olimatu. Tekib tõmme aga mõistus teab, et selliseg
> a ei ole mõtet koos olla ja tuleb võidelda iseenda
> ja oma tunnetega. Seale pärlid, milleks?


Kas teema tegija või ''realist'', kellest kirjutad siin?

minul tekkis raskusi realisti kirja lugedes- loen ja loen, aga aru ei saa, mida inimene öelda tahab. Ei hakkagi vaidlema- ilmselt on viga minu lugemisoskuses.

Olen ka autor 13.29 ja 15.32. Ei tohigi reaalsus taju kaotada ja milleks see kõik siin, kui kellegil on oluline raha, aga mitte tunded ja hoolimine inimesest endast tegelikult. See on mõte lihtsalt siia kirjutatud ja ei pea end puudutatuna tundma, kes ei tunne puudutatuna, sest on olukorrad lihtsalt, mis on siin mõtetega väljendatud. Reaalsuse tõe järgi ongi tunnetatud seda olukorda kellegist. Teema tegijale sooviks tänasel veetmisel õnne ja nauditavat edu kohtumistel! Eks kõik loodavad, et laheneks kõik normaalselt ka reaalselt!

peagi kõik aru saama kõigest ja on mõte välja kirjutatud lihtsalt. Ei peagi ju kõike nii lugema, kui ei saanud aru ja ära vaeva oma peakest, et aru saada.

Siin teema tegijal on kirjutatud mõttega kellegile read, aga keda võiks see puudutada, see võib olla ei ole vastanud siin ja võib olla ei peaks minagi siin puudutatuna tundma ja võib olla eksin minagi siin.

Ei olnudki paha mõte, kui olid laused, et igal pool ja ei kusagil. Arvatakse kedagi olema kõikjal, aga tegelikult teda ei ole kõikjal, kus taheti näha!

Armastan sind, armsaim. Anna mulle andeks mu armastus.
Otsekui lind, kes kaotab tee, olen püütud.
Kui mu südant vapustati, ta kaotas oma loori ja oli alasti. Kata
ta kaastundega, armsaim, ja anna mulle andeks
mu armastus.

Kui sa ei suuda armastada mind, armsaim, anna mulle
andeks mu valu.
Ära vaata mulle kõõrdi kaugelt.
Hiilin tagasi oma nurka ja istun pimedas.
Mõlema käega tahan katta oma alasti häbi.
Pööra oma nägu mult, mu armsaim, ja anna mulle
andeks mu valu.

Kui sa armastad mind, armsaim, anna mulle andeks mu rõõm.
Kui mu südame kannab ära õnne tulv, ära naerata mu
ohtliku eneseunustuse üle.
Kui istun oma troonil ja valitsen sind oma armastuse vägivallaga,
kui nagu jumalanna loovutan sulle oma heldust, talu mu
uhkust, armsaim, ja anna mulle andeks mu rõõm.



Kui Sa ei suuda armastada mind, armsaim, anna mulle andeks mu valu..:(

I can't stop loving you
I've made up my mind
To live in memory of the lonesome times
I can't stop wanting you
It's useless to say
So I'll just live my life in dreams of yesterday

Those happy hours
that we once knew
Tho' long ago, they still make me blue
They say that time heals a broken heart
But time has stood still
Since we've been apart

I can't stop loving you
I've made up my mind
To live in memories of the lonesome times
I can't stop wanting you
It's useless to say
So I'll just live my life in dreams of yesterday

Those happy hours
That we once knew
Tho' long ago
Still make me blue
They say that time
Heals a broken heart
But time has stood still
Since we've been apart

I can't stop loving you
I said I made up my mind
To live in memory of the lonesome times
I can't stop wanting you
It's useless to say
So I'll just live my life of dreams of yesterday

On olemas ilusaimast ilusaim sõna.
See sõna on SINA.
On olemas ainusõnaline luuletus.
See luuletus on ARMASTUS.



SINA oledki ARMASTUS, ilusaimast ilusaim luule.:)

Mitut inimest sa enda arust armastad või sipled siia, sinna ja tänna-mitmega korraga suhtlus, suhe? Siis tahad, et sulle kõik antaks andeks?

On armastatud, hoolitud kogu südamest, hingest kaua, kaua, kaua, kuid nii see kestma ei saa jääda. Täna sinu meelte vallas lase siis kanda kellegil teisel oma süda õnne valda ja et see õnn, rõõm sinul ei kaoks! Ära hiljem oota, vaja kellegi hoolivust, armastust siin kellegi teise poolt! Siin ongi vaid sõnad ja mida igapäev ei kuule. Armasta oma armastust ikka jätkuvalt, et ei peaks iial pettuma!

ka minul on tekkinud küsimus, kas üks täht mitte ise ei ole reetja olnud. Ilmselt on praegune valik koormavaks osutunud ja ta igatseb tagasi endist suhet. Võimalik, et see pole nii; sel juhul on kahju raisatud tunnetest.

Minul on samuti kahju kõigest ja raisatud tunnetest ja ajast. Kui on reetlikus, siis võib ju andestada, aga kõike andeks anda ei saa korduvalt, sest seda võib keegi lihtsalt ära kasutada enda kasuks. Laulu sõnad siin kaunid olid ja paljudele lootust andsid ja nende sõnadele sai ka kaasa siin mõeldud. Siingi ajaga muutund on midagi sõnades, mis panid lihtsalt eemalduma neist sõnadest, et kellegile jätta vaba tee! Teema tegija naudib vist kõike kõigis ja laseb ka oma südant kanda, seda ise nautides. Teema tegijal on valu ja seda peab märkama, aga kas ise seda ka tegelikult märkab, et kellegil võib veel valusam olla, keda reedeti. Anna andeks, kui eksin, aga see oli mõte!

Võib olla ekslik arvamus, aga tundub, et põhiline oleks ikka, et teema tegijat armastatakse, aga teema tegijal pole oluline, et tema peaks, võiks armastada, hoolida ja naudib siinseid sõnu. Ei loe välja kusagilt, et tegelikult oleks teema tegijal valus. Raske võib olla, kui ei tea oma valikut teha ja ikka oleks kasulik, kui mitu rauda oleks tules ja see on arvamus. Ja kui mõnele see ei sobi, siis eemaldubki ise ja ei hakka võitlema isegi, sest see pole seda väärt. Mis armastus see on, kui näiteks nautisid tundeid eile kellegiga ja homme naudid kellegi teisega? Lõpuks võib aru saada, et igatsetakse ikka oma vanat, eelnevat suhet, aga siis võib olla juba hilja seda igatseda. Ka siis, kui sind armastatakse, aga sellest vaikitakse.

Las ma kõnelen oma armsamast.
(Teie teda ei tunne.)
Ta on terava varjuna jälgind
mind terve mu eluea.
Ta võttis mu võtmed ja vara,
ta viis mu rahu ja õnne
ning unede kuristikku
mu kukutas ülepea.

Las ma kõnelen oma armsamast.
(Ta on surmani ilus.)
Ta kõhnal tumedal randmel
lookleb kullane kett,
kui ta tantsib kesk tulekeeli
või viipab pilvede vilust
või mõnel mõtlikul tunnil
ratsutab mööda vett.

Las ma kõnelen oma armsamast.
(Ühest elust ei piisa.)
Ta on pillanud viimse kui piisa
mu kirgede karikast.
Ta piinas mind surnuks, ta surus
mu rindu riimsõna hirmsa -
ja tõotas, et üheski maailmas
pole mul pääsu tast.



Las ma kõnelen oma armsamast..:)

hääled vaikusesse sumbunud
veri huultes külmast tardunud
kauaks lagled läinud rändama
kaugele nad lendavad

tuhat tähte alla langevad
su silmadesse kukuvad

mina jään
veel ootama su jälgi lumel
mina jään
veel seisma siia tormituulde
sosistama sinu nime
lendama su unes
salaja

helbed laugudele langevad
veena põskedele voolavad
lumepimeduses liblikad
käsivarsi riivavad

tuhat tähte alla langevad
su silmadesse kukuvad

mina jään
veel ootama su jälgi lumel
mina jään
veel seisma siia tormituulde
sosistama sinu nime
lendama su unes
salaja

tuultemered endaga
meid algusesse kannavad

mina jään
veel ootama su jälgi lumel
mina jään
veel seisma siia tormituulde
mina jään
veel ilmuma su peegelduses
sosistama sinu nime
salaja

Ma olen Sina.
Sellel selgel tunnil
on tähed ehmatavalt lähedal.
Käe sirutan kui üle kuristiku.
Hetk sõrmeotsal peatub - aegkristall,
mis läbi valgustab kõik. Terve elu.
Oh otsija, kas leidsid midagi?
Jah - lapsesilmil järsku vaatab otsa
me armastuse ärkvel igavik.


Sellel selgel tunnil on tähed ehmatavalt lähedal..:)

http://www.youtube.com/watch?v=fBOvOatPqnY

Läheb looja päiksekiir
laisalt veepiiri taha.
Annab märku veel üks viiv
õhetuse jätab maha.

Vesi õõtsub oma sängis
unele on jäänud kõik.
Ööpoiss saabub mustas särgis
lõpeb päeva vastupuik.

Keskööl taevas avaneb
lööb lahti oma sära.
Tähtedest teeb kuldse kee
ja kingib sulle ära.

Ütleb: Vanker, Linnutee
teeb headeks sinu mõtted.
Või hoopis Põhjatäht on see
mis sulle rõõmuhetkeks.

Kõik möödub kunagi, kõik.
Ka mu armastus, küllap ma tean.
Ära hüüa mind kallimaks,
oh, ära püüa mind hoida.
Üks hõik üle lageda välja
Su juurest mu viib.
Ma pean seda tunnistama.
Need magedad naljad me vahel on liig.
Või vaikused vahel.
Nad hakkavad ummistama.

Tuul tõuseb. Nii raske on hingata.
Kallis, kas mäletad seda kaske?
Kus pole me kohtunud iial.
Kas oleme kohtunud üldse?
Su juuksed on rohtunud juba.
Oh hoia, hoia mu käsi, neist kasvavad puud.
Raske on, raske liialt. Suudle mu suud.
Su huultes on imevägi, see sügavalt puutub mu säsi;
ah, rohkem kui arvatagi,
ah, rohkem kui midagi muud sind olen ma mäletanud.

Öö kannul ma lipanud olen,
ta häält ja ta hoiatust haistnud,
mõistnud merede müha.
Sind maha olen ma saland,
Sind põland ja põlgama pannud,
täis kibedat vihkamist valand öö põhjatud kannud.

Sind olen ma südames kandnud.
Sind olen ma armastanud.
Sa ainus, Sa puhas, Sa püha.


Ma pean seda tunnistama..:)

Rängad sõnad. Tundub, et Üksik Täht Taevalael on postitanud siia oma viimase läkituse. Kuigi need sõnad on kirja pandud kuskil mujal ja kellegi teise poolt, väljendavad need siinse postitaja tundeid. Mõtlesin nende üle pikalt. Kuidas on võimalik armastusest rääkida inimesele, keda oled põlanud või põlgad? Mõtlesin oma endistele suhetele, mis on haiget teinud. Põlgus ja armastus üheskoos? Vihast saaksin aru, isegi vihkamisest. Aga põlgusest...? Sel juhul pole armastust olnudki. Vähemalt mitte selle inimese vastu, keda väideti armastavat.

Põlgus ja armastus üheskoos? Neid ei eksisteerigi koos. Armastusest sai ajaga põlgus ja see on vägagi võimalik.
Kui ilmneb, et sinu armastust on ärakasutatud kõige ebainimlikumal moel ja seda vaid seksi eesmärgil ning neid seks objekte oli paljugi nii enne sind kui ka sinu ajal siis selline inimene tekitabki põlgust. Varjates ja valetades, pandi uskuma, et kedagi teist pole.
Nii lihtne on ju armastavat inimest ära kasutada. Ükski normaalne inimene nii ei teeks, kui inimesel pole teise vastu samu tundeid siis nii palju peaks ikka inimlikkust olema, et teda seksuaalselt siis mitte tarvitada ja ära kasutada. Olla aus, anda ka teisele võimalus valida, olla lihtsalt sõbrad või lõpetada suhtlemine.

Sama segadus nagu paljudes samalaadsetes teemades- arvatakse, et sõnum on suunatud just SULLE ja reageeritakse ENDAST lähtuvalt. Kummaline, et äratundmishetk hägustab reaalsustaju.

Time, it needs time
To win back your love again
I will be there, I will be there
Love, only love
Can bring back your love someday
I will be there, I will be there

I'll fight, babe, I'll fight
To win back your love again
I will be there, I will be there
Love, only love
Can break down the wall someday
I will be there, I will be there

If we'd go again
All the way from the start
I would try to change
The things that killed our love
Your pride has built a wall, so strong
That I can't get through
Is there really no chance
To start once again
I'm loving you

Try, baby try
To trust in my love again
I will be there, I will be there
Love, our love
Just shouldn't be thrown away
I will be there, I will be there

If we'd go again
All the way from the start
I would try to change
The things that killed our love
Your pride has built a wall, so strong
That I can't get through
Is there really no chance
To start once again

If we'd go again
All the way from the start
I would try to change
The things that killed our love
Yes, I've hurt your pride, and I know
What you've been through
You should give me a chance
This can't be the end
I'm still loving you
I'm still loving you, I need your love
I'm still loving you

,
smile though your heart is aching,
smile even though it`s breaking,
when there are clouds in the sky you`ll get by
if you smile through your fear and sorrow

smile, and maybe tomorrow
you`ll see the sun come shining through for you,
light up your face with gladness,

hide every trace of sadness,
although a tear may be ever so near,
that`s time you must keep on trying,
smile, what`s the use of crying?

you`ll find that life is still worthwhile
if you just smile,
even if there isn`t a chance to start once again.

Su nimi mus heliseb tasa,
tasa kui templikell
üle möirgava mere, üle
maavärina, üle tule
ja valangu, valuhell.

Ei ole lahkumisohtu
neil, kes elus ei kohtu,
ei puuduta sama keelt.

Kuid mis ka ei muutu, ei juhtu,
see tuluke kestab, ei kustu,
ei väärata valitud teelt -
me oleme ühtsama usku,
ühtsama unemeelt.


Su nimi mus heliseb tasa..:)

Artjom Savitski "Sinu juurde tagasi."


Lihtsalt vaikusesse
tühje sõnu loobin ma
Mitte mingisugust
vastust ma ei saa

Vaid mu aeg nii möödub
kõik need tunnid mida ma
võinuks paremini kasutada.

Ainsat põhjust selleks
mida teed sa minuga
lihtsalt pole miskit parata

Kas ei leia sõnu
või siis mängid minuga
vahet pole kuni kannatan ma

Refr:
Kui mulle silma vaatasid
viis tee mind sinu juurde
ja su suudlust ootasin
tärkas mu's lootus
kuid mind ära tõukasid
alla kuristikku suurde
kuid vaid lendu tõusin siis
ja lendan su juurde
ma ikka tagasi.

Sinust pilti maalin
sinust laulu kirjutan
mida praegugi saad kuulata

see on ainus viis ning
see on ainust tee kuis
ma kunagi su juurde saaks

Refr:
Kui seda laulu kuulasid
viis tee mind sinu juurde
ja su suudlust ootasin
tärkas mu's lootus
kuid mind ära tõukasid
alla kuristikku suurde
kuid vaid lendu tõusin siis
ja lendan su juurde
ma ikka tagasi.
Tagasiiiiii...
Tagasiiii..

Kui mulle silma vaatasid
viis tee mind sinu juurde
ja su suudlust ootasin
tärkas mu's lootus
kuid mind ära tõukasid
alla kuristikku suurde
kuid vaid lendu tõusin siis
ja lendan su juurde
ma ikka tagasi.

Kui mulle silma vaatasid
viis tee mind sinu juurde
ja su suudlust ootasin
tärkas mu's lootus
kuid mind ära tõukasid
alla kuristikku suurde
kuid vaid lendu tõusin siis
ja lendan su juurde
ma ikka tagasi.