KÕIGILE!
Minuarust saatmata kirjad ongi selline koht, kus saab välja kirjutada, kui muud varianti pole.. see on siin ju ka "suhete" alafoorum.. nii et siine rahvas on õiges kohas.. :)
Üldse.. tekkib teemades kaasamõtlemine ja mõtete vahetamine.. inimesed on erinevad ja olukorradki.. ikka ja jälle tekkib segadust.. sellistes kohtades nii tavaline.. Ma olen ise ka maininud siinsetele vahest, et :"Rääkige reaalis jne" - enam ma seda ei tee, meenus lihtsalt.. kui ma siia algul maandusin ja väga katki olin.. ega ma kedagi ei kuulanud (õnneks), igaüks leiab endas vastused õigel ajal.. või võtab julguse kokku ja läheb reelselt inimese juurde, istutakse ja arutatakse.. rahu hinges momentaalselt.. võibolla ma suhtun tolerantselt siinses toimuvas, kuna ma vahest tunnen ennast ära mõnes kirjutajas..
Vahepeal siin spämmiti mingit hülge ila.. seosetud ja suvaliselt, mingeid numbreid jne.. ma ei hakkanud nokkima ega ära ajama.. oma närve kulutama kuhugi.. mõttetu.. olla tuleb üle.. mitte teha välja ja ajada oma rida..
Minu maailm ei ole mustvalge.. Ma tean väga hästi, mis tähendab sügavalt armastada.. ja sügavalt haiget saada..
ja ma EI KARDA armuda uuesti.. ükskõik kui surnud ma ei oleks vahel.. ma ronin alati üles.. mul on savi mis arvatakse.. üteldakse.. sest ma elan oma elu ise ja vahel tõesti kipun altkulmu vaatama, kui kellelegi minu elu.. minu rida vms ette peaks jääma.. Ausalt ütelda mulle ei meeldi usklikud.. kuid ma ei läheks kunagi kirikusse ja ei istuks seal maha ja ei hakkaks ajama mingit rida seal "Lollid" - "Lambad" jne.. See näitab lihtsalt, et ma laseks end ise häirida ja ei suuda üle olla.. olla tugev.. et ma murdun ja olen nõrk..
Ma käin siin kirjavahetuse pärast ja ikka loen ka saatmata kirjade rubriiki.. üldiselt kõik loetud siin, kuid ma ei kirjuta, ei suuna midagi.. eriti kui seal on mingi seltskond juba tekkinud.. nad saavad ise hakkama ja leiavad oma vastused ise.. nad elavad oma elu ise.. ning arvatavasti neid ei huvita, et nad hetkel seda elu siin foorumis elavad.