Ära arva, et see " ära muretse" just sind silmas pidas. Niisama lahmimine. Midagi sa siis ikkagi tegid, et ennast puudutatuna tunned? Räägi temaga, mitte siin. Mina tean, et sulle ei kirjuta siin see, keda sa arvad. Ja see teeb veel rohkem pärast haiget

http://www.youtube.com/watch?v=iYCqdiB0Nys&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=9k7XxKh3MKs

http://www.youtube.com/watch?v=i1aChCJsY7c

http://www.youtube.com/watch?v=H_Pnxl_hb20

Kui palju on üldse inimesi, kelles ei annaks ühel või teisel põhjusel süütunnet tekitada? Tõenäoliselt ongi kellegi huupi lahmimine ning siin peaaegu kindlasti ei käigi üks teatav isik, aga kindlalt ei saa ei sina ega mina seda kuidagi teada juba seetõttu, et sina ei tea, kes olen mina, ja mina ei tea, kes oled sina.

http://www.youtube.com/watch?v=AKYr3XMLK20

tahaks sõpra leida, kellega suvest rõõmu tunda.

Sinuga ei saa suvest rõõmu tunda,oled nagu 16?Keda,mida?

http://www.youtube.com/watch?v=_DwQXVwQHAc

lohutus, see oli ilus, aitäh.

http://www.youtube.com/watch?v=4mpqXu0z3wU

Üritasin eelkõige iseennast lohutada, aga tore, kui keegi lohutust leidis.

mind see lohutas igatahes ka.

http://www.youtube.com/watch?v=itHLqjAAgeM

http://www.youtube.com/watch?v=yReIxPJHNak

http://www.youtube.com/watch?v=uTZu2t2UGt0

http://www.youtube.com/watch?v=itHLqjAAgeM

http://www.youtube.com/watch?v=ocDhPmx3-k0

Kullakesele: See 21:12 postitatud laul meeldib mulle praegu väga. :)

:)

http://www.youtube.com/watch?v=Dnr6Rl37JDM

Fragmente "Keelatud territooriumist"II
Karl Ristikivi

Kõik möödunu saab unenäoks.
See oli kaunis, kuni
sa läksid öeldes: Ma ei tea...
Nüüd oled ainult uni.

Ja meie öö, üks vaesemaid,
mis iial olnud kahel,
liig lühike, ja sellegi
mõõk püsis meie vahel.

Nii keeldud kaevul valvates
jäin januseks ja kaineks.
Su põse ainus puudutus
jääb üheksandaks laineks.

Su noorus, rikas soojusest,
mu poole hõõgus kargust,
ja ometi ei andeks saa
ma seda väikest vargust.

Kui lahkudes said unenäoks,
jäi karistus mu voodi.
Mu üksindus on sama suur
kui siis, kui maailm loodi.

Hårsfjärden, fantaasia g-moll
VII
Karl Ristikivi

All on tumeroheline, lainepehme voodi,
kõik on hõljuv, käes ja kaugel, unenäo moodi.

Sinna heita ühel õhtul päikesega koos,
eks see oleks kaunis nagu mõnes muistses loos.

Ja kui hommik paistab lainte varjukaarestikust,
siis sa sõidad üle minu välja saarestikust.

Sõidad avamerele ja oled noor ning puhas,
kui su palgelt soolavesi minu mõtted uhas.

Varjumäng
II
Karl Ristikivi

Veel loeksin kord su unustatud nime,
kuid juba keegi pooleks rebind sildi,
ja vaatekastist, mis on juba pime,
ei loodagi, et leian sinu pildi.

Nii, varju vari, enam me ei kohtu...
Või mine tea, kes tunneb kesköö-tundi!
Haud ammugi võib olla kasvand rohtu,
kui hauas puhkaja veel jälgib vana sundi.

Ei, hoopis sa ei sure nõnda kaua,
kui mõte sind kuitahes kergelt riivab.
Nii iga kord, kui katnud värske haua,
laev uueks tühjaks reisiks ankru hiivab.

Ja tagatalve halli tuisu trotsiks
ma mõtlen kevadeid, mis mööda läinud.
Jalg lumes nagu vanu jälgi otsiks
kui keegi, kes on unes kodus käinud.

keegi suri ära?

armastus.

ta langes hoopis koomasse.

http://www.youtube.com/watch?v=QPqLS-L6bX0
heida mu voodisse

http://www.youtube.com/watch?v=8RUgRczi8aY