Mõtlen Sinule ja Sinust viimasel ajal hoopis teisiti. Üritan mõista ja näha Sinu sisse. Ilmselt oled mind endalegi teadvustamata palju muutnud, andes mulle midagi, mille arvasin kadunud olevat. Miks ma saan vaid Sinuga päris mina ise olla. Midagi on väga mu hingel, mis paneb mind igal õhtul salaja nutma ja ma ei saa sellest kellelegi rääkida, ka pisaraid pean varjama, sest keegi ei mõistaks. Ainult Sina saaksid sellest aru... Varem ma väga tahtsin, aga ei osanud Sinuga sõber olla, nüüd mõistan kui suur väärtus on Sinu sõprusel, mida ma hinnata ei osanud. Mu tunded olid suuremad kui kaine mõistus ja oma mõtlematuses tegin Sulle palju haiget. Mitte, et ma enam Sinu vastu samu tundeid ei tunneks, aga nüüd mõistan paremini Su sõpruse väärtust. Igatsen Sind väga! Kui ma midagi praegu ja kohe soovin, siis seda, et saaksin Sinuga silmast silma väga avameelselt ja ausalt rääkida, kui sõbraga.