Saatmata kirjad
A.- le
Ootamatu võimalus 19. juuni 2013, kl 09.53 |
Teema autorist 20. juuni 2013, kl 12.58 |
Jääb ikka mulje, et üritad nende suhtesse sekkuda ja seda inimest endale saada. Kas loodad, ootad, et tema teine pool või tema ise lõpetaks suhte? Siis oleks sinul võimalus, aga kui nad armastavad teineteist ja juhtubki nii, et neil lõppeb suhe, suhtlus, siis jääb ikka keegi õnnetuks. Sa rajaksid ikkagi oma õnne kellegi õnnetusele. Kirjutan kogemusest, kui inimene oli huvitatud minu sõbrast, keda armastan ja ma olin isegi nõus loobuma sõbrast, sest see inimene ikka tegi kõik, et seda sõpra endale saada. Isegi see inimene soovitas minul see sõber jätta maha ja laimas teda ja ise tahtis olla tema jaoks. Kas on nii õige? Naisi on igasuguseid ja on võimelised tegema mida iganes, et meest endale saada ja ei huvita neid teiste tunded. Peasi, et saavad oma tahtmise. Hiljem võib kujuneda ka olukord, kui naine sekkub kellegi suhtesse sel nimel, et meest endale saada ja hiljem ei laabu ka nende suhe, siis võibki nii olla, et lõhkus teise suhte ja pole kellegil kedagi. See oli näide ja nii on ka olnud! Milleks sekkuda, kui inimene on suhtes ja pole vaba?
1 tõeline A 20. juuni 2013, kl 13.00 |
Teema autorist 20. juuni 2013, kl 15.03 |
1 tõeline A-le 20. juuni 2013, kl 17.05 |
mh 20. juuni 2013, kl 18.18 |
murelik 23. juuni 2013, kl 00.15 |
Ma ei ürita nende suhtesse sekkuda või veel vähem nende vahele mingit kiilu lüüa, et ise asemele trügida. Ma ei harrasta selliseid võtteid.
Olen kõrvalseisja. Ta teab, et olen alati ta jaoks olemas. Loodan ainult seda, et ta ühel hetkel mõistaks, mida ja kui palju ta mulle tähendab. Kui see juhtuks, on super. Kui ei - olgu nii. Ainus, mis mulle loeb on see, et ta oleks õnnelik.
Kas minuga või kellegi teisega, jäägu tema otsustada.
Olen kõrvalseisja. Ta teab, et olen alati ta jaoks olemas. Loodan ainult seda, et ta ühel hetkel mõistaks, mida ja kui palju ta mulle tähendab. Kui see juhtuks, on super. Kui ei - olgu nii. Ainus, mis mulle loeb on see, et ta oleks õnnelik.
Kas minuga või kellegi teisega, jäägu tema otsustada.
17 23. juuni 2013, kl 02.08 |
Ilus aeg, kui me teineteisesse armusime.Ei olnud selleks
valmis aga see juhtus.Mitte kunagi pole tahtnud Sinust
lahkuda,vaid aeg kasvatas meid suureks.Nii nagu täna!!!
Palju aega on möödas aga ikka on tunne,et see oli eile.
Siis olin mina noor ja tervis vedas alt.Sellest ajast on
kahju aga tagasi ei saa.Hoolimata viimasest lootusest,
jääda ellu,olen ainult teadnud üht.Me mõlemad teame,mis
see on?
Täiskuu kumab alati Sinu seljataga ja muudab hetke veel
erilisemaks.Tasub saatusele tänulik olla ja mitte ainult
sest tema otsustas sel päeval kõik"JAH"!!!
valmis aga see juhtus.Mitte kunagi pole tahtnud Sinust
lahkuda,vaid aeg kasvatas meid suureks.Nii nagu täna!!!
Palju aega on möödas aga ikka on tunne,et see oli eile.
Siis olin mina noor ja tervis vedas alt.Sellest ajast on
kahju aga tagasi ei saa.Hoolimata viimasest lootusest,
jääda ellu,olen ainult teadnud üht.Me mõlemad teame,mis
see on?
Täiskuu kumab alati Sinu seljataga ja muudab hetke veel
erilisemaks.Tasub saatusele tänulik olla ja mitte ainult
sest tema otsustas sel päeval kõik"JAH"!!!
Don Antonio 18. jaanuar 2016, kl 01.22 |
Olen teinud om elus valesid valikuid - olen olnud armunud ja saanud väga haiget. Arvasin, et ei saa enam kedagi usaldada ega uuesti armastada. Kuni kohtasin sind. Armusin uuesti, kuid jällegi ei olnud meile määratud kokku jääda. Jäime sõpradeks, väga headeks sõpradeks. Ajad muutusid, sa lahkusid ning hakkasin sust vähehaaval üle saama. Mitte unustama - ei. See pole võimalik. Lihtsalt hakkasin harjuma sellega, et sind ei ole mu kõrval, et tõenäoliselt me enam kunagi ei kohtu.
Siis aga tõi elu meid uuesti kokku. Ka tunded tulid tagasi. Mitte küll nii nagu varem...tunded ise ei muutunud. Lihtsalt surusin nad alla, teadsin, et koos saame olla vaid sõpradena. Kuid kusagil sügaval sees midagi kripeldab, midagi valutab. On midagi, mis paneb ootama su kirja või kõnet, meie kohtumist. On midagi, mis paneb muretsema su pärast. Midagi, mida ei oska sõnadesse panna.
Me olime, oleme ja jääme sõpradeks. Tean, et nii jääb. Ta on eluga edasi läinud ning ma ei taha olla see, kelle pärast tema praegune elu karile jookseks. Kuidas ma saaks soovida seda kellegile, keda armastan? Kuidas saaksin rajada sellele oma õnne?
Ma tean, et pean minema edasi ka enda eluga. Kui armusin esimest korda, olin veendunud, et selliseid tundeid ei suuda ma enam kunagi kellegi teise vastu tunda. Ometigi suutsin. Miks ei saa ma neid tunda jälle kellegi vastu, kes sama ka minu vastu tunneb? Millegipärast tekib mul alatihti tunne, et ma ei tohiks seda teha, et ma vean teda alt, et ma petan teda. Ometigi see pole nii. Ma tahan olla lõpuks õnnelik, kogeda taaskord seda tunnet - olla armunud.
Vähemalt praegu ei suuda ma sind vaadata kui lihtsalt sõpra. Ma püüan seda mitte välja näidata. Võib-olla loed sa seda minu silmadest, ma ei tea. Kohati jääb mulle tunne, et me oleme rohkemat kui sõbrad. Ehk tundub see nii seepärast, et mulle oled sa rohkem kui lihtsalt sõber. Aga ma ei hellita enam neid lootusi, et äkki, ehk kunagi juhtub mingi ime. Ei juhtu. Tean seda.
Kõige lihtsam oleks mitte suhelda. Ütlevad vanasõnadki, et mis silmist see südamest ja aeg parandab kõik haavad. Ta ei paranda, vaid armistab, kuni nad enam haiget ei tee. Ma tunnen, et ta vajab mind ja mina teda. Me saame rääkida kõigest ja seda on vaja meile mõlemale. Kedagi, keda saab usaldada.
Seega jääme edasi sõpradeks. Jah, ma igatsen ta järele. Ma ei eitagi seda. Vast ükspäev suudan sind igatseda kui sõpra, keda pole kaua näinud.
Kõikidele õnnetutele armastajatele ja murtud südametele ütlen üht- ma tean mida te tunnete. Olen selle kõik läbi teinud. Aga kui vahel on väga raske, oma muret kurta pole kellelgi ja tekib tunne, et enam ei jõua, pidage meeles - parem armastada õnnetult kui üldse mitte armastada. Iga kogemus, olgu see halb või hea, on millegi jaoks vajalik.
Küll leiate kedagi, kelle eest olete valmis minema läbi tule ja vee, paksu ja vedela. Ning mis kõige tähtsam - kellegi, kes on valmis seda sama tegema ka teie eest.
Siis aga tõi elu meid uuesti kokku. Ka tunded tulid tagasi. Mitte küll nii nagu varem...tunded ise ei muutunud. Lihtsalt surusin nad alla, teadsin, et koos saame olla vaid sõpradena. Kuid kusagil sügaval sees midagi kripeldab, midagi valutab. On midagi, mis paneb ootama su kirja või kõnet, meie kohtumist. On midagi, mis paneb muretsema su pärast. Midagi, mida ei oska sõnadesse panna.
Me olime, oleme ja jääme sõpradeks. Tean, et nii jääb. Ta on eluga edasi läinud ning ma ei taha olla see, kelle pärast tema praegune elu karile jookseks. Kuidas ma saaks soovida seda kellegile, keda armastan? Kuidas saaksin rajada sellele oma õnne?
Ma tean, et pean minema edasi ka enda eluga. Kui armusin esimest korda, olin veendunud, et selliseid tundeid ei suuda ma enam kunagi kellegi teise vastu tunda. Ometigi suutsin. Miks ei saa ma neid tunda jälle kellegi vastu, kes sama ka minu vastu tunneb? Millegipärast tekib mul alatihti tunne, et ma ei tohiks seda teha, et ma vean teda alt, et ma petan teda. Ometigi see pole nii. Ma tahan olla lõpuks õnnelik, kogeda taaskord seda tunnet - olla armunud.
Vähemalt praegu ei suuda ma sind vaadata kui lihtsalt sõpra. Ma püüan seda mitte välja näidata. Võib-olla loed sa seda minu silmadest, ma ei tea. Kohati jääb mulle tunne, et me oleme rohkemat kui sõbrad. Ehk tundub see nii seepärast, et mulle oled sa rohkem kui lihtsalt sõber. Aga ma ei hellita enam neid lootusi, et äkki, ehk kunagi juhtub mingi ime. Ei juhtu. Tean seda.
Kõige lihtsam oleks mitte suhelda. Ütlevad vanasõnadki, et mis silmist see südamest ja aeg parandab kõik haavad. Ta ei paranda, vaid armistab, kuni nad enam haiget ei tee. Ma tunnen, et ta vajab mind ja mina teda. Me saame rääkida kõigest ja seda on vaja meile mõlemale. Kedagi, keda saab usaldada.
Seega jääme edasi sõpradeks. Jah, ma igatsen ta järele. Ma ei eitagi seda. Vast ükspäev suudan sind igatseda kui sõpra, keda pole kaua näinud.
Kõikidele õnnetutele armastajatele ja murtud südametele ütlen üht- ma tean mida te tunnete. Olen selle kõik läbi teinud. Aga kui vahel on väga raske, oma muret kurta pole kellelgi ja tekib tunne, et enam ei jõua, pidage meeles - parem armastada õnnetult kui üldse mitte armastada. Iga kogemus, olgu see halb või hea, on millegi jaoks vajalik.
Küll leiate kedagi, kelle eest olete valmis minema läbi tule ja vee, paksu ja vedela. Ning mis kõige tähtsam - kellegi, kes on valmis seda sama tegema ka teie eest.
kahjuks 18. jaanuar 2016, kl 09.42 |
1.22-le 18. jaanuar 2016, kl 12.43 |
Väga ilus kiri!
Ma tean seda juba ammu, sinul pole vaja seda öelda. Jah, sinu käitumine reetis ära. Arvan, et kes sind kõrgelt hinnata oskab? On sinu kõrval väga õnnelik. Aga haiget teeb just see, et oled ise õnnetu???
Sinusse on nii kerge ära armuda? See amet sobib sulle ja kunagi ei tea - kus söed hõõgumas on???
Milline sinu otsus ka pole, austan seda....Aga tea, et tee on vaba sinu jaoks....ALATI!!!
Ma tean seda juba ammu, sinul pole vaja seda öelda. Jah, sinu käitumine reetis ära. Arvan, et kes sind kõrgelt hinnata oskab? On sinu kõrval väga õnnelik. Aga haiget teeb just see, et oled ise õnnetu???
Sinusse on nii kerge ära armuda? See amet sobib sulle ja kunagi ei tea - kus söed hõõgumas on???
Milline sinu otsus ka pole, austan seda....Aga tea, et tee on vaba sinu jaoks....ALATI!!!
tee on vaba sinujaoks, suur läbisõit 19. jaanuar 2016, kl 02.58 |
Aeg tegi kiiresti oma töö 20. jaanuar 2016, kl 23.32 |
Aga 20. jaanuar 2016, kl 23.50 |
Vähemalt on hea, et südamevalus M-id saavad siin end tühjaks väljendada. Muidu võivad igasugu haigused ja muud pahad asjad külge sattuda. Tegemata jäetud asjade ja sõnade pärast pole mõtet põdeda, ega see enam midagi ei muuda. Ja üksindust ei tasu väga ületähtsustada ka. Kui tegelikult sooviks olla mitte üksi... Ja hea oleks mitte kapselduda endasse ja võõranduda maailmast, ka siis võivad igasugu kummalised asjad juhtuda. Soovin, et kõigil oleks vähemalt üks elav hind, kellega saaks südamest rääkida.
Nii on 21. jaanuar 2016, kl 00.12 |
Aga 21. jaanuar 2016, kl 00.16 |
smurff 21. jaanuar 2016, kl 00.29 |
Lisa postitus