Kaasa peab olema, kellega saab kõigest rääkida. Ära siis võta vastupidist, milleks? Ega sullegi kaks elu antud ei ole, mõtle enne!
Vaba olekut ega valmis olekut ei oota sinult enam keegi!

Ma ei rääkinudki ju endast :)

Aeg tegi kiiresti oma töö Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Süda valutab oma tegemata jäetud töö pärast. Kui k
> ohe ei reageeri siis oled kõigest ilma. Seega pole
> kahetseda midagi ja uhkes üksinduses edasi minna!
>

tööd saab veel ära teha, ära südant küll valuta... aeg ei ravi kiiresti, seega mõtle, ehk ei ole hilja. kui aga tegelikult tahad uhkes üksinduses edasi minna, siis on teine asi.

Ära siis teistest ka räägi, nii ei sobi. Ja veel keerulisel ajal, kus elu ja surma võitlus käib?

Lihtsalt vahemärkuseks - tegelikult kahju on lugeda igasuguseid "minge siili tu*si" ja "no-on-alles-hädapätakad-kes-siin-uluvad" kommentaare.
Siis on kakas varianti - kas need inimesed ei ole tundnud õnnetut armastust (teil on sellisel juhul väga vedanud) või siis pole te üldse kedagi armastanud (iseennast ei lähe arvesse). Kui nende inimeste otsene või kaudne sõimamine luuseriteks ja jobudeks parandab teie enesehinnangut, no siis andke minna.
Uskuge, ei ole hea teada, et ehk oleks teil võimalus olnud, aga mõlemad on jäänud mõned aastad hiljaks ning nüüd ei saa seda muuta enam miskit. Siis jääbki üle, et sõprus on ainus võimalus olla koos oma kalliga.

No andsin teile nüüd materjali - pritsige aga sappi :)

Lihtne on öelda - ära jända, võta järgmine, maailmas on palju naisi.
Elu pole must ja valge. Vahel on just nii, et ei taha neid paljusid. Tahaks ainult seda üht, mis aga pole võimalik.

..on elu nii keeruline? Ja kui see teine poolgi tunneb täpselt samamoodi? Ja teab, et sõbraks olemine pole lihtsalt võimalik... Ja mis siis üle jääb? Lihtsalt kurbus, mis aeg-ajalt lausa väljakannatamatusk muutub... Ja kas siis niimoodi elu lõpuni? Aga mis elus see siis on?

Tõesti, tõesti miks on elu nii keeruline. Mul on tore pere, armastav kaasa, vahvad lapsed. Majanduslikult läheb hästi. Aga see kevad on mu mõtted mujale viinud.
Ma ei armu kergelt, aga nüüd on see juhtunud...
Miks küll?

Kui topelt antakse siis võta vastu!

Topelt ei anta, topelt võetakse.

Seal kus on palju armastust, antakse juurde.
Seal kus on vähe armastust, võetakse viimanegi ära!
Nii on kahjuks või õnneks!

Siis oled ilma sellestki, mis oli.

Ära siis lase käest!
Kui sulle sobib mees siis sobib sulle ka mehe lapsed!
Midagi jääb ka alles!

Armastust ei anta topelt. Armastus on ainult üks. Kui ahneks lähed, jääd kõigest ilma.
Seal kus on palju raha, sinna antakse juurde.
Selle kohta on see väljend. Topelt armastust pole olemas.
Nii on õnneks või kahjuks

Siis tuleb seda ühte hoida. Aga tõelist armastust on võimalik tunda elus ka kaks korda. Kogeb ainult eriline inimene!
Ära vaidle, olen sinust vanem!

Head ööd südameke!

Tõeliselt armastada saab ainult korra elus.

Armasta seda üht ja ainust siis kaks korda. Naer.......

Armastangi. Miks sind ei armastata, et siit seda otsid? pole armastusväärne? Sina ei armasta kedagi? pole võimeline? Proovi topelt, äkki õnnestub. Muigab.........

pole mõtet vaielda. kes kogeb elu jooksul 2 korda, kes ühe korra. inimestel on erinev elusaatus.

Võid ju uskuda, et kaks korda õnn sulle naeratab. Ainult korra ja kadunud ta ongi, kui topelt küsid.

ma olen piisavalt vana, et aru saada sellest, et elus pole olemas sajaprotsendilisi garantiisid sinu uskumustele. sa ei tea mitte iialgi, mis sinuga juhtub kümne, kahekümne või enama aasta pärast. võid jah praegu trampida oma praeguse arusaama otsas ja vanduda, et nii see on ja jääb, aga küll sa näed, et elul on sinu jaoks varuks veel nii üht kui teist.

Armastuses ei juhtu midagi ei tulevikus ega ka praegu. Armastus on nüüd ja praegu. Elus võib kõike juhtuda, kuid armastus on ja jääb. Sinu lootus topelt seda saada on sinu kinnisidee. Uskuda võid kõike, loota ja unistada, kuid armastus sellest ei muutu. Ta on ja jääb sinuga ja teda ei saa duubeldada. Armuda saad uuesti ainult oma armastusse. Topelt teda ei ole ega tule.

minul pole mingit topeltsaamise vajadust. olete eksinud, pidades mind siinseks eelkirjutajaks. teoretiseerisin ajaviiteks.
kui mõelda selle Mhh 09. mai 2016, kl 19.43 postituse üle, siis on tal mõned võimalused. see armumine on tal ajutine ja läheb üle ning jääbki selliseks salajaseks õhkamiseks. teine variant, et pea läheb pärast praegust rutiinsevõitu head elu päris segi, sest ei osata käesolevat õnne piisavalt hinnata ja lõhutakse ära midagi suurepärast, et pärast lõhkise küna ees kahetseda.
see, kes soovitas tal nii meest kui armukest pidama hakata, teadku, et mitte kunagi ei jää sellised asjad igaveseks saladuseks ning varem või hiljem käriseb kõik ikkagi katki.

Probleem ongi selles, et kõike suhteid puudutavat peab mõtlema peaga. Üldjuhul see kehaosa sellistel puhkudel ei toimi. Või kui hakkabki, siis liiga hilja

Millise peaga sina enam mõtlet, kui puuga vastu pead saad? Pea katki, jalg katki ja süda katki? Kõigil polegi seda pead, millega mõelda!

...oleks siis üldse olemas tunded, kui kõige olulisem on mõistus. Olles ise teinud valiku mõistusega, vaigistades südamehäält, olen kogenud seda valu, mida mõistuski ei suuda mõista. Mõistusega tundmine on isegi mõistusega võttes rumal :). Ja nii ma siis olen rumaluke. Võibolla on nüüd juba hilja anda teed südamele, aga võibolla mitte. Kes loob takistusi meie elus? Eks ikka meie ise, just nimelt mõeldes, et mida ühiskond arvab, sellised on ju kombed, sugulased soovivad nii jne. Aga mida meie süda ja Hing soovivad? Ja lõpuks: kas ühiskond, sugulased, kombed jne elavad meie eest? Kas ühiskond aitab, kui sa ei jaksa enam oma valus elada? Noh jah, võib ju pumbata end rahusteid täis ja siis vegeteerida, käia tahetejõu abil tööl. Aga kas see on elu? Kas poleks lihtsam julgus kokku võtta ja rääkida oma armastatule kõik südamest ära? Võibolla siis polegi vaja olla enam kurb ega tuimalt tööd vihtuda. Ehk saab lõpuks ometi tõeline armastus õitsele puhkeda? Olla õnnelik ja armastatud - me kõik soovime seda...

Armastust kaua peidus hoida ei saa, see teebki valu kui varjad.

Olen kuulnud, et mõni on isegi aastakümneid varjanud, nii et on võimalik....

Võimalik, aga millist valu see inimene tunneb kõik need aastad? Armastus tahab elada ja särada, mitte pimedas nurgas nutta ja hallitada.