Uus teema
Mis jäänud kahe silma vahele
Saatmata kirjad
Vajan nõu.
Neiu.13. veebruar 2014, kl 02.04
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
ehk arvab nüüd keegi et ,,,,”jahuma hakkame “
teemast millest ise midagi ei tea ? (suitsiidist) ?
vägagii hästi tean – mina luuletaja .
mitmeid kordi elu jooksul - langesin sellisesse deprekasse et ….anna kannatust !
hea et olin – “arg jaa ettevõtmatu “ – kartlik
mitmete “lahkumise mooduste vastu “ .
kui oleksin olnud “julgem “ –“Vapram” ..jne …
poleks mind enam olnud ….nii palju jaa kaua
mõtlesin kunagi nooruses – surmale .
nüüd tean suurimat vaenlast kõigile sellistele –
see on “komplekt” –
1) turvalisusest jaa turvatundest
2) kõige olemasolust (söök riided kodu )
3) Suurimatest suurim vaenlane – tegevusetus !
Tegevusetus areneb kaa edasi igapäevasesse ellu
Oma enese Mina arenemisel – jaa selle mandumiselgi veel .
mandumine areneb moraalsesse külgegi veel - vaimu jaa mõtteissegi siis ....
Paljud suitsiidist loobujad on öelnud: “sedavõrd kiire oli et – ei saanud asjale “pühenduda” (asjale pihta) . Seegi siis – üks abinõu – tegutse pidevalt jaa palju !
Teine aga “toimiv asi on : meeldiva leidmine !
A) töökoha või töö kollektivigi
B) sõbrad (sõbrannadki
C) sümpaatia !!!!!!!!!!
see viimane viib – taevasse ära kuid mitte läbi surma !…vaid – tunnete jaaa hinge /südame kaudu
suurim vaenlane – tegevusetus – mis areneb edasi
mandumiseks – vaimses kui füüsilises vormis !
vaadake loodusesse – kes manduma jääb …..
süüakse ära !!!!!!!
kui mina olen veel elus – tänu paljudele headele
inimestele
tahan raskel hetkel anda nõu kaa – teistelegi !
minu aadressid on (kust kätte saab) :
reinvald680@gmail.com
reinvald 390@gmail.com
ühel raskel hetkel omagi elus kirjutasin luuletuse :
kuristik
Kuristik
Rändas kord romantiline rännumees
oli õhtu ja väljas väga pime
liig tume talle tundus elutee
kuid ta jäi seisma – teda päästis ime
Ta ette oli ilmunud kuristik
mis nii salakavalalt kutsus
elurada äkki ümbritses mäestik
üsna raskelt süda rinnus tuksus
Võiks ju minna edasi
milleks kõrvale pöörata eluteelt
apaatias mees hetk mõtles sedasi
ise heitmas oli meelt
Hing kuristikult justkui küsis;
kas sooviksid mind emmata?
mees mäe serval ise vaevu püsis
teades,et ei oske lennata
kuid siis pimeduse katte all
sattus jala alla purre
astus mees – ükspuha oli tal
ei teadnud , et ellu oli tulnud murre
Oma hinges mees lendas kui lind
polnud tähtsust sel`kus poole
puudus sellel hetkel elul hind
soov punkt oli panna eluloole
Ta silme ees äkki oli kaunis naine
kes purret ta jalge all hoidis
see pilt tundus nii ebamaine ….
et mees jälle elumõtte leidis....