Kas jäämegi ainult siia oma mõtteid avaldama? Olid, oled ja jääd igaveseks minu südamesse ja hinge. Andestan, armastan vaid üht ainust. Olen vabaks lasknud Sind, kuigi armastan. Ma ei ole Sinu teele takistusi seadnud ja Sind kinni hoidnud. Ma ei tohiks midagi võlgu olla, aga miks käid minu unenägudes? Nii ma mõtlen, et tegelikult Sa ei vaja mind, Sa ei armasta mind ja vajad, armastad kegagi teist. Kui vajad, armastad mind-kui peaks nii olema, siis ma ei lepi reaalse vaikimisega ja ootan Sind reaalis. Haavad paranevd ja õnnelikud saame olla vaid siis, kui ise midagi tegudega selleks teeme reaalis! Kõik läheb nii, nagu minema peab ja vaikimisega me ei saavuta midagi. Ehk enam Sa ei ilmuta ennast minu unenägudes, sest ma ei taha Sind unenägudes näha-sellega tuletad ennast jälle meelde:) Parimad lootused jäävad ja loodan, et ka segadused leiavad lahenduse reaalis. Õiged otsused, lahendused tehakse reaalis. Kui usud, usaldad mind, siis võib vaid hästi minna, aga kui ei usu mind, siis kõik jälle nihu läheb. Parimate tervitustega Sulle!:)