Mis ma oskan öelda. Süüdistused, süüdistused ja veelkord süüdistused, ilma enesekriitilise pilguta. Oled sa kunagi mõelnud kuidas kogu see lugu teise osapoole silmade läbi on olnud? Sinu jäik ja diktaatorlik suhtumine põletab ära kogu õhu, mida hingata. Vaid sinu tõde ja sinu õigus, just nagu silmaklappidega hobune, kes enesesunnil kappab ja kappab, teadmata suunda, alludes mingisugustele jäikadele sisemistele sundidele. Vaeseke, ma ei imesta üldse, et ühel hetkel ennast musta ja sügavasse auku olid kapanud. Kogu selle pöörase amokjooksu tuules ei ole sa märganud inimesi, kes sinust on tõsiselt hoolinud, vähemasti mitte enne, kui nad sinu elust jäädavalt lahkuda on otsustanud. Kui palju katkisi hingi ja murtud südameid!? Vaevalt kellegi võõras hingevalu sulle korda läheb, sinul on ainult üks püha eesmärk- sinu isiklik õnn ja heaolu. Ükskõik kui kange ja külmavereline sa ka poleks, iga murtud süda su teel jätab endast sinusse jälje. Jälje, mis on täis nukrust, valu ja pisaraid. Nõnda siis saigi sinust ükskik, murtud ja kurb inimene, kes kukkus kogu negatiivse pagasiga musta auku. Keda on sul selles süüdistada?
Tahaksin sind aidata, aga ei oska. Sa oled kurt ja pime kõigele, mis tuleb väljastpoolt, näed vaid seda, mis on sinu sees, kuuled vaid oma jäikasid sundmõtteid ja usud vaid seda, mida näed läbi oma jäiga tõe. Igaüks teeb oma valikud ise, aga milleks süüdistada enda tehtud valikutes ja selle tulemuses kedagi teist. Sinu elu ja õnn ei parane enne kui hakkad ennast kriitiliselt hindama, lased lahti ajaga tekitatud jäigad hoiakaud ja uskumused ning avad ennast ja oma südame ilma hirmuta saada haiget, saada lollitatud ja olla kellegi käes mänguasi. Kõik need negatiivsed hirmud põhinevad sinu ebaausal käitumisel ja tegudel. Mina näiteks ei karda olla kellegi mänguasi, ola ärakasutatud, sest ma ei mõtle kunagi nii, ma ei kasuta kedagi ära ega mängi. Sa ootad inimestelt alateadlikuult seda, mida neile pakud. Paku ausust, siirust ja headust ning märkad peagi, et elu pakub sulle seda sama vastu ja külluslikult. Ma ei taha sind elama õpetada, sest tean, sa ei ole selleks valmis ja ei võta seda vastu, millegipärast on su ajaga omandatud käitumis ja suhtumismuster liiga kõvasti juurdunud, isegi kui see sama muster sind sügavalt õnnetuks teeb, on sul seda turvalisuse huvides väga vaja. Nõnda, et kui ennast ohvriks pead, siis seda sa tõepoolest oled- iseenda ohver.
Ps. lõpeta palun armastuse segi ajamine omamise vajadusega. Armastus on midagi palju suuremat. Praegu piinled oma vaevatud ego käes, mis ei suuda leppida sellega, et ei saa omada.