Saatmata kirjad
Mu suurim õppetund elus on
niinii 09. veebruar 2015, kl 09.37 |
võltsid olete. Kuidas on võimalik, et 2 inimest, kes väidavad teineteist armastavat, nüüd siin avalikus voorumis kogu ilma ees oma suhet lahkavad? See on nii võlts. Miks te otse teineteisega ei suhtle, ei saa ju olla, et inimest armastatakse, teda tuntakse aga pole tema meili aadressi, telefoni numbrit jne
Kas te ikka annate omale aru, see kellega te siin kirjutate, ei pruugi üldse see õige tema olla? Kas häbitunnet üldse ei teki, piinlik ei ole, kui saate teada, et see inimene polnudki tema? Tehke omale selgeks, kes on kes ja suhelge privaatselt.
Nii võlts on lugeda, kuidas 2 inimest siin üksteisele etteheiteid teevad ja samas nii suurt armastust 11 vastu tunnevad. Nõme!
Kas te ikka annate omale aru, see kellega te siin kirjutate, ei pruugi üldse see õige tema olla? Kas häbitunnet üldse ei teki, piinlik ei ole, kui saate teada, et see inimene polnudki tema? Tehke omale selgeks, kes on kes ja suhelge privaatselt.
Nii võlts on lugeda, kuidas 2 inimest siin üksteisele etteheiteid teevad ja samas nii suurt armastust 11 vastu tunnevad. Nõme!
Lasteaed? 09. veebruar 2015, kl 09.44 |
voova 09. veebruar 2015, kl 09.45 |
millist mõla nii kirjutas 09. veebruar 2015, kl 09.46 |
nii 08. veebruar 2015, kl 00.04
Jah, Sa armastasid mind väga ja mina armastasin Sind ka väga, aga sellest ei piisanud. Me saime haiget ja olime katki senikaua kuni tulid uued inimesed, kes meid suutsid möödunust terveks ravida.
Me ihkasime nende kaissu ja nende juurde, sest seal oli turvaline, me ei tülitse nendega nii väga kui me omavahel ja nad mõistavad meid hästi. Nad armastavad meid ja tahavad, et meil läheks kõik hästi.
Nad täidavad need lüngad, mida me teineteise puhul püüdsime täita, aga ei õnnestunud, nad sobivad aga kui valatult.
Me ei saa neid vähem armastada, ikka sama tugevalt ja sama soojalt nibg kuumalt nagu kord me teineteist armastasime. Nemad on õnne ära teeninyd ja meie oleme nendega koos ka õnne ära teeninud.
Aamen.
Lugege oma üllitised enne ikka läbi, kui postituse lisate.
Tundub, et autor nii on laiahaardeline ja tal on paljusid keda armastada, põhiline et ise millegi eest vastutama ei peaks. Üks tuleb teine läheb...
Jah, Sa armastasid mind väga ja mina armastasin Sind ka väga, aga sellest ei piisanud. Me saime haiget ja olime katki senikaua kuni tulid uued inimesed, kes meid suutsid möödunust terveks ravida.
Me ihkasime nende kaissu ja nende juurde, sest seal oli turvaline, me ei tülitse nendega nii väga kui me omavahel ja nad mõistavad meid hästi. Nad armastavad meid ja tahavad, et meil läheks kõik hästi.
Nad täidavad need lüngad, mida me teineteise puhul püüdsime täita, aga ei õnnestunud, nad sobivad aga kui valatult.
Me ei saa neid vähem armastada, ikka sama tugevalt ja sama soojalt nibg kuumalt nagu kord me teineteist armastasime. Nemad on õnne ära teeninyd ja meie oleme nendega koos ka õnne ära teeninud.
Aamen.
Lugege oma üllitised enne ikka läbi, kui postituse lisate.
Tundub, et autor nii on laiahaardeline ja tal on paljusid keda armastada, põhiline et ise millegi eest vastutama ei peaks. Üks tuleb teine läheb...
voova 09. veebruar 2015, kl 09.55 |
Siin on lihtsalt see jama, et kui asjad on jäänud selgeks rääkimata, siis jääb midagi kripeldama. Ja jääbki ja jääbki ... minnakse uutesse suhetesse ja vana on ikka lahtine. Ega see ongi raske juhus, sest ühel poolel on raske initsiatiivi võtta ja teisega jutuots lahti teha. Kas üldse peakski? Ühest küljest võiks ju nii vähemalt sõbraks jääda, või saada, aga peake tundeid on sõprus alati raske libedal jääl. Nii oleks muidugi kergem edasi minna, vanad asjad oleksid lõpetatud. Aga jah, See eeldab suhtlemist tasandil, millel inimesed tavaliselt ei suhtle. Võimet rääkida siiralt, südamest ja ausalt. Ausalt enda suhtes eelkõige, sest kui üks pole enda vastu aus, siis teine kipub seda peegeldama.
ah 09. veebruar 2015, kl 09.55 |
niinii ah-le 09. veebruar 2015, kl 10.03 |
nii tekitabki inimene endale ise luulusid ja illusioone. Milleks seda kellegile vaja on? Kas tõesti mõnele meeldib ise ennast piinata, illusioonidega "toita" ja hiljem, sügavas masenduses taas kedagi teist süüdistada. Kõik on endale enda tekitatud probleemid. Kui midagi piinab ja on lõpetamata, suhtle otse selle inimesega, kes seda on tekitanud, mitte ära külva siis segadust ega lase enda tunnetel hullumiseks muutuda.
ah 09. veebruar 2015, kl 10.14 |
ah 09. veebruar 2015, kl 10.18 |
voova 09. veebruar 2015, kl 10.19 |
Lugesin veelkord teema läbi ja torkas silma, et seda otse teise inimesega suhtlemist võib takistada teisel "tema ise" olla laskmine. Kui teine ei ole asjast üle saanud, siis viibki see ju olukorrani, kus kumbki ei saa asjas üle. Siis pole muud lahendust, kui olnu alla suruda ja kinni katta.
ah 09. veebruar 2015, kl 10.27 |
See allasurumine ja kinnikatmine on sama efektiga nagu tuli hõõgumas tuha all. Seega vaid ajutine lahendus.
Vaja oleks endale selgeks teha, mida tegelikult tahetakse ja vajatakse. Siinset lugedes on selge, et elatakse kellegagi koos, aga tegelikult ihaldatakse teist. Mida kaugemal ja vähem koos, seda enam tekib vajadus puuduolevat partnerit idealiseerida ja unustada kõik temaga seonduv halb. Näiliselt ollakse rahul, aga tegelikult kripeldab pidevalt midagi kuskil sees. Mis elu see selline on? Iseenda pidev lollitamine või endale valetamine ning rahuloleva näo ette tegemine, samas alateadvuses kummitamas alla surutud teadmine tegelikkusest. Kes suudab, elagu nii, aga elu on selleks liiga lühike, et seda ära lörtsida.
Vaja oleks endale selgeks teha, mida tegelikult tahetakse ja vajatakse. Siinset lugedes on selge, et elatakse kellegagi koos, aga tegelikult ihaldatakse teist. Mida kaugemal ja vähem koos, seda enam tekib vajadus puuduolevat partnerit idealiseerida ja unustada kõik temaga seonduv halb. Näiliselt ollakse rahul, aga tegelikult kripeldab pidevalt midagi kuskil sees. Mis elu see selline on? Iseenda pidev lollitamine või endale valetamine ning rahuloleva näo ette tegemine, samas alateadvuses kummitamas alla surutud teadmine tegelikkusest. Kes suudab, elagu nii, aga elu on selleks liiga lühike, et seda ära lörtsida.
ah 09. veebruar 2015, kl 10.32 |
Lasku teineteisel tõeliselt minna, kogu hingest ja südamest, et see enam ei kripeldaks ega sunniks siin avalikus foorumis armastust avaldama või saagu-jäägu kokku, kakelgu kuni jaksavad, leppigu kuni jõuavad ja kui on näha, et aastate möödumine nende endiselt kuumavalt kirglikku suhet ja tundeid ei muuda, siis leppigu paratamatusega.
voova 09. veebruar 2015, kl 10.36 |
ah 09. veebruar 2015, kl 10.40 |
voova 09. veebruar 2015, kl 10.49 |
Eks ta ole. Kui mul habe põlvini, siis hakkan õpetama ja moraali jutustama :D
Moraalil on selline negatiivne maik küljes, aga tegelikult on see ju väga oluline. Moraal peab olema tugev, siis saab sellest õigesti üle astuda. Muidu astutakse valesti, sest astutakse naginii, ja siis on üks nutt ja hala pärast.
Moraalil on selline negatiivne maik küljes, aga tegelikult on see ju väga oluline. Moraal peab olema tugev, siis saab sellest õigesti üle astuda. Muidu astutakse valesti, sest astutakse naginii, ja siis on üks nutt ja hala pärast.
nii 09. veebruar 2015, kl 13.02 |
Mõelge 09. veebruar 2015, kl 14.06 |
Hingeraskused kanduvad tööellu ja konfliktid on kergemad tulema. Ka mõistavad lähedased kodus, et teiega on midagi lahti. Aidata proovivad, aga ei saa, sest see ei olenegi neist. Väidate nendest hoolivat ja ei soovi haiget teha neile, aga kas see on hoolimine, kui armastate salaja kedagi teist?
Põhjatäht 09. veebruar 2015, kl 14.12 |
ah 09. veebruar 2015, kl 16.17 |
nii 09. veebruar 2015, kl 19.22 |
Põhjatäht 09. veebruar 2015, kl 19.31 |
olen nõus 09. veebruar 2015, kl 19.52 |
Olen nõus, et inimesed tegelevad jõhkra driimitsemisega! Elu on elu! Elame ainult 1 kord. Kui tahate, saage kokku, kui ei taha, minge lahku, ei ole vast mõtet seebioopereid siia kirja panna!
Meil on vb huvitav lugeda, aga teie õnn võib üürike olla!
Kaksikelu elada, musta südametunnistusega, oma partnerile valetada, kas on sel mõtet? Kas on iha seda vaeva väärt? Näib, et siinsed eksijad ei taha oma olemasolevat "lõhkuda".
Meil on vb huvitav lugeda, aga teie õnn võib üürike olla!
Kaksikelu elada, musta südametunnistusega, oma partnerile valetada, kas on sel mõtet? Kas on iha seda vaeva väärt? Näib, et siinsed eksijad ei taha oma olemasolevat "lõhkuda".
:) 09. veebruar 2015, kl 19.52 |
nii 09. veebruar 2015, kl 19.54 |
:) 09. veebruar 2015, kl 20.00 |
nii 09. veebruar 2015, kl 20.08 |
Sain aru jah, seda tundub võib-olla veider kuulda(lugeda), aga ma tunnen sellist sinupoolset väikest tõmblemist tõuklemist. Vabanda, võin ka eksida. Nagu magnetpoolused? Minuski on need pooled ja pelgan minagi seda "ühtesulamisetunnet"....
Ma arvan, et me oleme aastate jooksul suhteliselt palju läbi elanud ning samuti õppinud seda energiat ka teisiti ning auväärsemalt kohtlema.
Ma mäletan kui Sind põhjalikult märkasin, äratasid mu südame unes talveunest, millest ei olnud ma teadlik. Kandsid mind selle elu illusioonist igavikulisse paradiisi.
Armastan Sind väga, kallis! ♥ alati.
Ma arvan, et me oleme aastate jooksul suhteliselt palju läbi elanud ning samuti õppinud seda energiat ka teisiti ning auväärsemalt kohtlema.
Ma mäletan kui Sind põhjalikult märkasin, äratasid mu südame unes talveunest, millest ei olnud ma teadlik. Kandsid mind selle elu illusioonist igavikulisse paradiisi.
Armastan Sind väga, kallis! ♥ alati.
Põhjatäht 09. veebruar 2015, kl 20.19 |
:) 09. veebruar 2015, kl 20.20 |
Ma ei oska ja ei julge hetkel midagi väga loota ja arvata. Olen suuremas segaduses kui varem... Jah Sul on õigus, minus mässavad kaks poolust, nagu magnetil + ja -. Ma ei tahaks sugugi enam pimeduses ukerdada, sest kogemus näitab, et see teeb vaid palju haiget. Sulle ja minule ka. Liiga kaua olen emotsionaalselt üksi olnud ja tunnen, et mul on aeg oma elus tõsine pööre teha. Kas Sa tuled minuga?
Lisa postitus