Saatmata kirjad
ei pea olema geenius, et mõista
deadmau5 09. detsember 2014, kl 16.04 |
ohnii 09. detsember 2014, kl 17.16 |
Kurb vaadata kuidas inimene jääb oma suutmatuses kinni mineviku viadesse ega suuda neist lahti lasta. Ju ei julgeta silmi avada, sest häbitunne oma rumaluse ja saamatuse pärast on sedavõrd suur. Elu on ammu edasi läinud, on tulnud uued inimesed, kel mõistus paigas ja teod väärikad ja kelle väärtushinnangud kattuvad oluliselt rohkem. Ma ei saa ikka aru mis mõttega vanas ja ilmselgelt ammenunud pahnas kinni istudaja siis salakavalalt poriga loopida? Keegi keelab edasi liikuda ja otsida midagi enda väärilist? Kohe üsna alguses oli selge, et isegi sõpruse jaoks on need väärtushinnangud liigaadala ja räpased, isegi kriminaalsed ja sellega ei oleks iial leppida saanud. Seega võiks nagu aega omasuguste peale raisata, mitte üritada soppa õhku visata ja sellega siis pihta saades teisi süüdistada.
chillik 09. detsember 2014, kl 17.28 |
nyyd ja prargu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Sama siin. Ehk nyyd moistad mu mineku tagamaid. Ai
> nult, et mina ei jäänud kibestunult seljataga kivi
> dega loopima, vaid astusin oma eluga edasi, milleg
> a sa leppida ei suutnud. Vaevalt need kivid su elu
> kergemaks tegid, aga mõne asja muutsid loplikuks
> kindlasti.
Kas tõesti puudub mõistus ja mõtlemisvõime? Kibestunud oled vaid sina, mitte loopija. Sest, kuidas kohale ei jõua, et kui muud üle ei jää, siis peab lihtsalt eemale peletama kividega loopida, nagu koerale. Hoia eemale ja lõpeb ka loopimine. Kui sa ise ei suuda oma aruga minna rahulikult, siis teisel ei jäägi muud üle, kui iga kivivise on enesekaitseks ning need kivid tegid kindlasti teise elu kergemaks. Pole kahtlustki.
Õpetuseks sulle, et ära hammusta kätt, mis sind hellalt paitab ja toidab!
-------------------------------------------------------
> Sama siin. Ehk nyyd moistad mu mineku tagamaid. Ai
> nult, et mina ei jäänud kibestunult seljataga kivi
> dega loopima, vaid astusin oma eluga edasi, milleg
> a sa leppida ei suutnud. Vaevalt need kivid su elu
> kergemaks tegid, aga mõne asja muutsid loplikuks
> kindlasti.
Kas tõesti puudub mõistus ja mõtlemisvõime? Kibestunud oled vaid sina, mitte loopija. Sest, kuidas kohale ei jõua, et kui muud üle ei jää, siis peab lihtsalt eemale peletama kividega loopida, nagu koerale. Hoia eemale ja lõpeb ka loopimine. Kui sa ise ei suuda oma aruga minna rahulikult, siis teisel ei jäägi muud üle, kui iga kivivise on enesekaitseks ning need kivid tegid kindlasti teise elu kergemaks. Pole kahtlustki.
Õpetuseks sulle, et ära hammusta kätt, mis sind hellalt paitab ja toidab!
lihtsalt nii on 09. detsember 2014, kl 17.38 |
Kohati ma mõtlen, et kas saab veel primitiivsem olla, aga tuleb välja et saab. Paraku pole ju poolemeelsele kividega loopimiseksõhjust vajagi, ta tekitab selle ise kui suur türanniseerimise tung peale tuleb. Kes on vägivaldseks loodud, see leiab oma tegudele alati vabanduse ja alati on selleks keegi teine, kellegi teise käitumine jne. Isegi eemalehoidmine ja kõikide sidemete katkestamine on hea põhjus vulgaarselt oma loomalikku agressiooni välja elada. Hullud aga, ei saagi kunagi aru, et nende psühhika paigast ära on, ikka on nende hädades keegi teine süüdi, paha isa ja hoolimatu ema ja julm lapsepõlv. Arenenud inimene saab aru, et minevikku ei muuda ja oskab minevikust välja astuda, poilearulinr otsib minevikust ettekäändeid oma haiglasliku türanniseerimise vajaduse väljaelamiseks.
deadmau5 09. detsember 2014, kl 17.39 |
deadmau5 09. detsember 2014, kl 17.41 |
lihtsalt nii on Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kohati ma mõtlen, et kas saab veel primitiivsem ol
> la, aga tuleb välja et saab. Paraku pole ju poolem
> eelsele kividega loopimiseksõhjust vajagi, ta teki
> tab selle ise kui suur türanniseerimise tung peale
> tuleb. Kes on vägivaldseks loodud, see leiab oma
> tegudele alati vabanduse ja alati on selleks keegi
> teine, kellegi teise käitumine jne. Isegi eemaleh
> oidmine ja kõikide sidemete katkestamine on hea põ
> hjus vulgaarselt oma loomalikku agressiooni välja
> elada. Hullud aga, ei saagi kunagi aru, et nende p
> sühhika paigast ära on, ikka on nende hädades keeg
> i teine süüdi, paha isa ja hoolimatu ema ja julm l
> apsepõlv. Arenenud inimene saab aru, et minevikku
> ei muuda ja oskab minevikust välja astuda, poilear
> ulinr otsib minevikust ettekäändeid oma haiglaslik
> u türanniseerimise vajaduse väljaelamiseks.
Umbes nagu need terroriseeriad siin, kes ei mõista, et pole mul suurt viga tegelikult midagi ? ;)
-------------------------------------------------------
> Kohati ma mõtlen, et kas saab veel primitiivsem ol
> la, aga tuleb välja et saab. Paraku pole ju poolem
> eelsele kividega loopimiseksõhjust vajagi, ta teki
> tab selle ise kui suur türanniseerimise tung peale
> tuleb. Kes on vägivaldseks loodud, see leiab oma
> tegudele alati vabanduse ja alati on selleks keegi
> teine, kellegi teise käitumine jne. Isegi eemaleh
> oidmine ja kõikide sidemete katkestamine on hea põ
> hjus vulgaarselt oma loomalikku agressiooni välja
> elada. Hullud aga, ei saagi kunagi aru, et nende p
> sühhika paigast ära on, ikka on nende hädades keeg
> i teine süüdi, paha isa ja hoolimatu ema ja julm l
> apsepõlv. Arenenud inimene saab aru, et minevikku
> ei muuda ja oskab minevikust välja astuda, poilear
> ulinr otsib minevikust ettekäändeid oma haiglaslik
> u türanniseerimise vajaduse väljaelamiseks.
Umbes nagu need terroriseeriad siin, kes ei mõista, et pole mul suurt viga tegelikult midagi ? ;)
mmmmmm 09. detsember 2014, kl 17.41 |
minu jaoks oled sa alati hull 09. detsember 2014, kl 17.43 |
Soovitus autorile 09. detsember 2014, kl 17.43 |
deadmau5 09. detsember 2014, kl 17.44 |
deadmau5 09. detsember 2014, kl 19.21 |
Teiseks, kolmandkas, võta, sähh, laon teksti! :D
Ma alustan, hmm.. viiendaks.
Iseseisvuse puudumine ja teisele tuginemine on x koormav, õehoeh õud! Oleneb inimesest, oleneb koormast! Oleksin võinud ise ju teha otsuse, et okyoky, tõmban minema kuniks tunded kadunud, kuid temapoolne väide, et ta on juba kaotanud taolise probleemi tõttu inimese, ning eemaldumine on valevale vajutas minemajoostes juba ligiduses jalad mutta ja raske oli kaduda.. Kaduda tahtsin, kuna omasin ühepoolseid tundeid, üsna valus värk ja ei soovita.. Sain juba aimu, et oma tunnete avaldamisest saati on asjad hakanud teisiti käima, tema väitis, et midagi pole muutunud, kuigi minu väärtus ei olnud tema silmis sama ja seda oli nõme taluda, tuginesin eelnevale ja tema väidetele, et tal pole ühtegi meessõpra kellega niimodi vabalt saaks suhelda, kõik oli suurepärane, mõistsin, minul on tunded temal mitte! Veeta aega kellegi kõrval, kes sind enam ei hinda, kuigi väidab, et midagi pole muutunud, on kurnav ja valus, mõlemale, sest kui omada sügavaid tundeid peab selle küsimusi tekitava ning kinnitust otsiva "probleemiga" tegelema, võin küll eksida, kuid sobivaim variant on kaduda kuniks tunded läinud, tüüpiliselt aasta! No jah, muig, siin ma olen.. Minul on oma osa süüd ja häbi ja asju kamaruga tõesti, lihtsalt hämmastab, et temal mitte. Asjad ei käi nii, et sa saad väga ligidaseks, lihtsalt tead seda, igalühel oma elu, kuid sa tead, et see inimene on sinujaoks olemas.. Minul neid ikka väga ligidasi sõpru vastassoost on vaid 2. Meil on palju ühist, samas oleme ka üsna erinevad! Probleemses olukorras peab olema konkreetne.. muidu see probleem ei kao kuhugi, seda enam, kui tunded mängus!! Näitena sõdur astub kergmiinile ja kaotab peaaegu labajala, tuleb meedik, näeb probleemi, morfiinisüst, ning see hakkabki nii korduma, võttes mittemidagi labajalaga ette, ära vingu, see on õige, kuniks põlveni on kõik ära mädanenud, võtab sõdur noa ja nüsib ise jala otsast, millele järgneb.. jumalküll, idioot, tahad, et mädanema läheb? Said oma süste ju ilusti! Seda enam, et sutsudest võib jah tõesti segadus tekkida ja sõltuvus olude tahtel ning suure probleemi pealt liigutatakse luupi kord ühele, kord teiselepoole! Üsna jube näide tuli, nojamh.. võin ka eksida, samas ta ei maininud mulle kui küsisin, et ta ei saa ütelda, väita, või mõtleb alles, pigem oli lihtsalt vait või siis nillis kõrvale! Samuti ta teadis, et väärtustan teda väga! See minu tunnetekohta "ei" tuli suurema viivituseta ja never ever toonis, et kui ta nüüd oleks põdenud seda, et selles olukorras mainib mulle, et nüüd ei hinda suurt enam, siis juhtub midagi, või haiget saan uuesti, ei tea.. no ma ei tea lihtsalt, või siis vastupidi, et ikka hindab väga ja toidab mu tundeid, noh jah, igatahes usaldasin teda väga!
Ise, kui rahulik olen ja niiväga asi ei torgi, kui siin näiteks hoopis midagi muud kirjutades mingisugused järgi ei jookseks ja asja uuesti esile ei tõstaks on kõik enam vähem! Nüüdseks saan aru nimodi, et ta ei julge vastutada. Niivõrd kuivõrd aru, pigem mainiks, et oletan! Ega tunded niisama ei teki, miski väärtus peab olema, selles olin alguses kindel. Oemh, see värk läks nii segaseks kätte tõesti.. Tema süüdistas mind üha enam manipuleerimises, armukadeduses, tähelepanuvajaduses, tegelikult minu küsimused otsisid vastust, et kas on sõprusel jumet.. kuid vastuseid ei tahetud anda, mitte, et nüüd minust selgeltnägijat voolida, vaid ma ei tea, ju ta ei hinnanud ikka mind niiväga ja oligi olemas.. Mis sa ikka teed, ei sa ju ütelda, et valetasin! Samas pole inimest ellu vaja, et ei saa enam head mainida! Vahepeal kui ei kirjutanud siis oli ka, et miks ma ei kirjuta, hehh.. jonnisin ootasin oma vastust mingile küsimusele, mille varem saatsin ja millest kõrvale hiiliti, tavaliselt olid need jus sellesama pulgapeal, et kui väidad, et midagi pole muutunud, kuid tegelikult on muutunud, siis ole palun konkreetne, ühepoolsete tunnetega segaduses olles on sellisest ligidaseks saanud tunnetetea inimesega see ülitähtis! Saaksin langetada selle õige otsuse! Teaksin, et mind ei ole maha kantud, saaks tüliõuna tunded mujal välja juurida ja naasta! Mis muudaks ka selle sõpruse tugevaks! Ta ütles selle eemaldumise kohta, et meeldib südame ligi hoida neid, kes on südame ligi! Mina nägin samas täpselt taolist lõppu paraku, kui jään ligi koos oma tunnetega! See jama kestis tükk aega ja läks üsna segaseks, ega jah, sain oma "sutsu" kätte ja rahunesin maha, noh, midagi kuskilt kirjast pidid ikka ise välja lugema.. kallis IFF jne.. aga ei midagi konkreetset ja nüüd see just nii ongi nagu aimasin, et ta saab ütelda, et pole midagi konkreetset väitnud ning ma loll ja paha.. Olgu, sobib.. tean, et nägin palju vaeva, tõesti üritasin ja vahel ka loobusin oma pausi ideest ning üritasin lihtsalt kulgeda.. Seda sõpruse nimel mida siis ei olnudki, hmm.. või siis oletame, et ta on niivõrd isepäine ja tahtis oma "ole kõrval" plaaniga mind ilusti sadamasse lohistada, tehes asju nii, nagu tema arust just on õige, mitte arvestades, et haavad ja segadus pole parimad maitseained loos, ükskord jookseb süda verest tühjaks täielikult.. Supp oli missugune, segadust kui palju, üks valas soola, teine suhkrut, igast jama, nüüd mingid kõrvalised tegelased, kellel ühest osast aimugi pole tulevad mõlemaltpoolt ja topivad oma näpud suppi sisse, kirsiks veel, üks surnud rott on sisse ära uppunud.
Ärge arvake, et seda üksi sööma hakkan! Jah, õige, kergem on minema visata! Lihtsalt kahju, et nii läks. Ei saanud ise ka ära minna lihtsalt lampi, et oky, näe, aasta pärast näema, ta väitis, et tunneb lausa koletisena end siis. Samas, kui ma poleks seda viimast sammu teinud ja siin kuudeks eemale astunud, sealt poleks midagi head tulnud.. kõik oli ju juba kadunud tegelikult! See usaldus ja mõistmine oli meie vahelt kadunud! Oeh.. pole ei kuri ega pahane ega vihane.. kui siin vahepeal keegi ikka vale sildi kaela riputab ja rajub, et nii ongi, siis jah, kirjutan kah kuidagi, et oeh, mängiti ja ei hoolitud.. Süüdistamisele süüdistustega vastata pole normaalne, nimodi võibki oma õigusi taga ajada aastaid! Tookord oli minule väga tähtis see, et ta lihtsalt kirjutaks lühidalt, kuid konkreetselt, saaksin olla kindel, ronida sellest kuristikust ülesse, üks väike nurk, kustkohast kinni haarata, punkt, tugi, teadmine, ma ronin ülesse, savi need tunded, ta on minu sõber!!
Samuti jah, kuidas sa saad kindel olla, kui sa nüüd annad uue hinnangu, et seda halvasti ära ei kasutata, või möirgama ei kukuta! Hehhe.. mehed on nagu nad on eksole! Oleks pidanud rahulikult maha istuma ning selle asja selgelt, ausalt ära lahendama, kuid vahepeal, pole ühel aega, siis on jälle teisel haavad lahti aiai mis miks kes kus mis milleks kesma kusma olen.. virrvarr.. ega asjade kulgu ei saagi alati purki püüda, et sa istu siin nüüd, inimesed lahendavad asja ära, siis keerame purgil kaane taas maha.. Ise ma tean enda elust, et kuniks on viha või valus, on ka probleem, süüdistused jms kivisadu! Kõik on võimalik, samas päris kõik ei ole kah!
Võin rahulikult oletada ju, rahulikult kirjutada, siin, ka lihtsalt mõnel elulisel teemal, kuid kui kiviga vastu pead saan, siis on tulemus teada, tülitsemine pole minu ala, minu ala on lahendada ja kõigiga hästi läbi saada, olla hingelt vaba väärtustada ligidasi ja olla meelitatud või hakata mõtlema sealt poolt tulevast heast sõnast või kriitikast. Ei otsi küll tähelepanu, sest, kui oli selline segane asi, siis muidugi ühepoolsetest tunnetest tulenevalt oli palju pirne, ei saa väita, et mul kõigi vastu ühekad oleks.. sellepärast pole ka suurema pildi vaatamine häma. Ülemõtlemine pole ka hea samas jah.. Ei saa minagi väita, et näe keerutas, et nüüd ongi selline. Teatud probleem, teatud inimesed, teatud perioodil.. Samas või tegevust sildistada nii, kuid see võib olla hoopis midagi muud! Mul on oma süü ja oma õppetund, pole enam ainult sõpra! Nüüd sellele tasuks ka mõelda kõigil, et kui teil tekib selline probleem, mida ette võtta? Tunnetega inimest ei saa usaldada, su sõber ajab ikka temale iseloomulikku juttu, kuid see on segunenud mingisuguse jamaga.. võta nüüd kinni, mis hetkel on mõistus võitu saanud, mis hetkel küsib süda hoopis miskit blabla.. sa üritad sööta infot, kuid hoiad taktitundeliselt tagasi.. mingihetk kukkub tüüp veritsema (see valu saab võitu) ja hakkavad tekkima tülid! Eelarvamused, kõik sellega kaasnev jamps.. Nüüd, kas teha see pausiperiood, enam mitte hoides tagasi mainides kõik ära, või riskida ning edasi kulgeda, sest tunnetega sõber tundub vahel täitsa sõber! Ma teadsin, et see kulgemine ei toimi! Järgminekord tean, tean ka mida ja kui palju pakkuda, kui ise teises rollis oleksin!
Ma alustan, hmm.. viiendaks.
Iseseisvuse puudumine ja teisele tuginemine on x koormav, õehoeh õud! Oleneb inimesest, oleneb koormast! Oleksin võinud ise ju teha otsuse, et okyoky, tõmban minema kuniks tunded kadunud, kuid temapoolne väide, et ta on juba kaotanud taolise probleemi tõttu inimese, ning eemaldumine on valevale vajutas minemajoostes juba ligiduses jalad mutta ja raske oli kaduda.. Kaduda tahtsin, kuna omasin ühepoolseid tundeid, üsna valus värk ja ei soovita.. Sain juba aimu, et oma tunnete avaldamisest saati on asjad hakanud teisiti käima, tema väitis, et midagi pole muutunud, kuigi minu väärtus ei olnud tema silmis sama ja seda oli nõme taluda, tuginesin eelnevale ja tema väidetele, et tal pole ühtegi meessõpra kellega niimodi vabalt saaks suhelda, kõik oli suurepärane, mõistsin, minul on tunded temal mitte! Veeta aega kellegi kõrval, kes sind enam ei hinda, kuigi väidab, et midagi pole muutunud, on kurnav ja valus, mõlemale, sest kui omada sügavaid tundeid peab selle küsimusi tekitava ning kinnitust otsiva "probleemiga" tegelema, võin küll eksida, kuid sobivaim variant on kaduda kuniks tunded läinud, tüüpiliselt aasta! No jah, muig, siin ma olen.. Minul on oma osa süüd ja häbi ja asju kamaruga tõesti, lihtsalt hämmastab, et temal mitte. Asjad ei käi nii, et sa saad väga ligidaseks, lihtsalt tead seda, igalühel oma elu, kuid sa tead, et see inimene on sinujaoks olemas.. Minul neid ikka väga ligidasi sõpru vastassoost on vaid 2. Meil on palju ühist, samas oleme ka üsna erinevad! Probleemses olukorras peab olema konkreetne.. muidu see probleem ei kao kuhugi, seda enam, kui tunded mängus!! Näitena sõdur astub kergmiinile ja kaotab peaaegu labajala, tuleb meedik, näeb probleemi, morfiinisüst, ning see hakkabki nii korduma, võttes mittemidagi labajalaga ette, ära vingu, see on õige, kuniks põlveni on kõik ära mädanenud, võtab sõdur noa ja nüsib ise jala otsast, millele järgneb.. jumalküll, idioot, tahad, et mädanema läheb? Said oma süste ju ilusti! Seda enam, et sutsudest võib jah tõesti segadus tekkida ja sõltuvus olude tahtel ning suure probleemi pealt liigutatakse luupi kord ühele, kord teiselepoole! Üsna jube näide tuli, nojamh.. võin ka eksida, samas ta ei maininud mulle kui küsisin, et ta ei saa ütelda, väita, või mõtleb alles, pigem oli lihtsalt vait või siis nillis kõrvale! Samuti ta teadis, et väärtustan teda väga! See minu tunnetekohta "ei" tuli suurema viivituseta ja never ever toonis, et kui ta nüüd oleks põdenud seda, et selles olukorras mainib mulle, et nüüd ei hinda suurt enam, siis juhtub midagi, või haiget saan uuesti, ei tea.. no ma ei tea lihtsalt, või siis vastupidi, et ikka hindab väga ja toidab mu tundeid, noh jah, igatahes usaldasin teda väga!
Ise, kui rahulik olen ja niiväga asi ei torgi, kui siin näiteks hoopis midagi muud kirjutades mingisugused järgi ei jookseks ja asja uuesti esile ei tõstaks on kõik enam vähem! Nüüdseks saan aru nimodi, et ta ei julge vastutada. Niivõrd kuivõrd aru, pigem mainiks, et oletan! Ega tunded niisama ei teki, miski väärtus peab olema, selles olin alguses kindel. Oemh, see värk läks nii segaseks kätte tõesti.. Tema süüdistas mind üha enam manipuleerimises, armukadeduses, tähelepanuvajaduses, tegelikult minu küsimused otsisid vastust, et kas on sõprusel jumet.. kuid vastuseid ei tahetud anda, mitte, et nüüd minust selgeltnägijat voolida, vaid ma ei tea, ju ta ei hinnanud ikka mind niiväga ja oligi olemas.. Mis sa ikka teed, ei sa ju ütelda, et valetasin! Samas pole inimest ellu vaja, et ei saa enam head mainida! Vahepeal kui ei kirjutanud siis oli ka, et miks ma ei kirjuta, hehh.. jonnisin ootasin oma vastust mingile küsimusele, mille varem saatsin ja millest kõrvale hiiliti, tavaliselt olid need jus sellesama pulgapeal, et kui väidad, et midagi pole muutunud, kuid tegelikult on muutunud, siis ole palun konkreetne, ühepoolsete tunnetega segaduses olles on sellisest ligidaseks saanud tunnetetea inimesega see ülitähtis! Saaksin langetada selle õige otsuse! Teaksin, et mind ei ole maha kantud, saaks tüliõuna tunded mujal välja juurida ja naasta! Mis muudaks ka selle sõpruse tugevaks! Ta ütles selle eemaldumise kohta, et meeldib südame ligi hoida neid, kes on südame ligi! Mina nägin samas täpselt taolist lõppu paraku, kui jään ligi koos oma tunnetega! See jama kestis tükk aega ja läks üsna segaseks, ega jah, sain oma "sutsu" kätte ja rahunesin maha, noh, midagi kuskilt kirjast pidid ikka ise välja lugema.. kallis IFF jne.. aga ei midagi konkreetset ja nüüd see just nii ongi nagu aimasin, et ta saab ütelda, et pole midagi konkreetset väitnud ning ma loll ja paha.. Olgu, sobib.. tean, et nägin palju vaeva, tõesti üritasin ja vahel ka loobusin oma pausi ideest ning üritasin lihtsalt kulgeda.. Seda sõpruse nimel mida siis ei olnudki, hmm.. või siis oletame, et ta on niivõrd isepäine ja tahtis oma "ole kõrval" plaaniga mind ilusti sadamasse lohistada, tehes asju nii, nagu tema arust just on õige, mitte arvestades, et haavad ja segadus pole parimad maitseained loos, ükskord jookseb süda verest tühjaks täielikult.. Supp oli missugune, segadust kui palju, üks valas soola, teine suhkrut, igast jama, nüüd mingid kõrvalised tegelased, kellel ühest osast aimugi pole tulevad mõlemaltpoolt ja topivad oma näpud suppi sisse, kirsiks veel, üks surnud rott on sisse ära uppunud.
Ärge arvake, et seda üksi sööma hakkan! Jah, õige, kergem on minema visata! Lihtsalt kahju, et nii läks. Ei saanud ise ka ära minna lihtsalt lampi, et oky, näe, aasta pärast näema, ta väitis, et tunneb lausa koletisena end siis. Samas, kui ma poleks seda viimast sammu teinud ja siin kuudeks eemale astunud, sealt poleks midagi head tulnud.. kõik oli ju juba kadunud tegelikult! See usaldus ja mõistmine oli meie vahelt kadunud! Oeh.. pole ei kuri ega pahane ega vihane.. kui siin vahepeal keegi ikka vale sildi kaela riputab ja rajub, et nii ongi, siis jah, kirjutan kah kuidagi, et oeh, mängiti ja ei hoolitud.. Süüdistamisele süüdistustega vastata pole normaalne, nimodi võibki oma õigusi taga ajada aastaid! Tookord oli minule väga tähtis see, et ta lihtsalt kirjutaks lühidalt, kuid konkreetselt, saaksin olla kindel, ronida sellest kuristikust ülesse, üks väike nurk, kustkohast kinni haarata, punkt, tugi, teadmine, ma ronin ülesse, savi need tunded, ta on minu sõber!!
Samuti jah, kuidas sa saad kindel olla, kui sa nüüd annad uue hinnangu, et seda halvasti ära ei kasutata, või möirgama ei kukuta! Hehhe.. mehed on nagu nad on eksole! Oleks pidanud rahulikult maha istuma ning selle asja selgelt, ausalt ära lahendama, kuid vahepeal, pole ühel aega, siis on jälle teisel haavad lahti aiai mis miks kes kus mis milleks kesma kusma olen.. virrvarr.. ega asjade kulgu ei saagi alati purki püüda, et sa istu siin nüüd, inimesed lahendavad asja ära, siis keerame purgil kaane taas maha.. Ise ma tean enda elust, et kuniks on viha või valus, on ka probleem, süüdistused jms kivisadu! Kõik on võimalik, samas päris kõik ei ole kah!
Võin rahulikult oletada ju, rahulikult kirjutada, siin, ka lihtsalt mõnel elulisel teemal, kuid kui kiviga vastu pead saan, siis on tulemus teada, tülitsemine pole minu ala, minu ala on lahendada ja kõigiga hästi läbi saada, olla hingelt vaba väärtustada ligidasi ja olla meelitatud või hakata mõtlema sealt poolt tulevast heast sõnast või kriitikast. Ei otsi küll tähelepanu, sest, kui oli selline segane asi, siis muidugi ühepoolsetest tunnetest tulenevalt oli palju pirne, ei saa väita, et mul kõigi vastu ühekad oleks.. sellepärast pole ka suurema pildi vaatamine häma. Ülemõtlemine pole ka hea samas jah.. Ei saa minagi väita, et näe keerutas, et nüüd ongi selline. Teatud probleem, teatud inimesed, teatud perioodil.. Samas või tegevust sildistada nii, kuid see võib olla hoopis midagi muud! Mul on oma süü ja oma õppetund, pole enam ainult sõpra! Nüüd sellele tasuks ka mõelda kõigil, et kui teil tekib selline probleem, mida ette võtta? Tunnetega inimest ei saa usaldada, su sõber ajab ikka temale iseloomulikku juttu, kuid see on segunenud mingisuguse jamaga.. võta nüüd kinni, mis hetkel on mõistus võitu saanud, mis hetkel küsib süda hoopis miskit blabla.. sa üritad sööta infot, kuid hoiad taktitundeliselt tagasi.. mingihetk kukkub tüüp veritsema (see valu saab võitu) ja hakkavad tekkima tülid! Eelarvamused, kõik sellega kaasnev jamps.. Nüüd, kas teha see pausiperiood, enam mitte hoides tagasi mainides kõik ära, või riskida ning edasi kulgeda, sest tunnetega sõber tundub vahel täitsa sõber! Ma teadsin, et see kulgemine ei toimi! Järgminekord tean, tean ka mida ja kui palju pakkuda, kui ise teises rollis oleksin!
mhmmm 09. detsember 2014, kl 19.29 |
deadmau5 09. detsember 2014, kl 19.41 |
chillik 09. detsember 2014, kl 20.38 |
deadmau5 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> lihtsalt nii on Kirjutas:
> ---------------------
> ----------------------------------
> > Kohati ma
> mõtlen, et kas saab veel primitiivsem ol
> > la,
> aga tuleb välja et saab. Paraku pole ju poolem
>
> > eelsele kividega loopimiseksõhjust vajagi, ta te
> ki
> > tab selle ise kui suur türanniseerimise tu
> ng peale
> > tuleb. Kes on vägivaldseks loodud,
> see leiab oma
> > tegudele alati vabanduse ja al
> ati on selleks keegi
> > teine, kellegi teise kä
> itumine jne. Isegi eemaleh
> > oidmine ja kõikide
> sidemete katkestamine on hea põ
> > hjus vulgaar
> selt oma loomalikku agressiooni välja
> > elada.
> Hullud aga, ei saagi kunagi aru, et nende p
> >
> sühhika paigast ära on, ikka on nende hädades keeg
>
> > i teine süüdi, paha isa ja hoolimatu ema ja
> julm l
> > apsepõlv. Arenenud inimene saab aru, e
> t minevikku
> > ei muuda ja oskab minevikust väl
> ja astuda, poilear
> > ulinr otsib minevikust ett
> ekäändeid oma haiglaslik
> > u türanniseerimise v
> ajaduse väljaelamiseks.
>
>
> Umbes nagu need
> terroriseeriad siin, kes ei mõista, et pole mul s
> uurt viga tegelikult midagi ? ;)
Jutu põhjal jääb küll teine mulje. Vaatan, et sa üritad kõike vältida ja seal, kus võimalik, siis lihtsalt loobid niisama teksti. Ja siin nii iga kord üritades eiteakelledele toestada oma paremust, kui keegi avaldab oma arvamust. Tõestanud ja näidanud oled oma kirjasisu pohjal siin seda, et sul ju puudulik analüüsioskus ja teksti mõtte ning põhjuslike seoste mittemõistmine. Mis tähendab, et ka puudulik on orienteerumine tekstis kui tervikus. Ja kui vaja, siis kirjutad pika enesehaletsust täis süüdistava mingi segase rahutult hakitud oma vana loo. Hurjutades teist, kuigi teine ei ole seda ära teeninud. Ta on naine, siis võib> Umb. nii?
Aga miks käitusid või veel siiani käitud teisega halvasti? Ja veel valides õrnema sooesindaja, kelle mõistvat suhtumist hakkad ära kasutama. Kas meessõpradele julged samamoodi läheneda? Ei. Tead miks? Sest sa tead niigi, et mehed ei ole nii vastutulelikud, samas kindlasti on suured konkurendid ja ammu oleks sulle sellise käitumise eest vastu vahtimist andnud või lihtsalt ignoreerinud. Andnud ka ka kindlasti mõista a'la: kaua sa jaurad mees, halad jne. Pakun, et sa vist ei julgekski meessõpradele kõike rääkida ja neid süüdistada, nii nagu sa teed seda naistega, neile külje alla pugedes. Siis ära süüdista teist, et tema sind kividega loopis, sest kuidas naine veel end kaitsta suudab!
-------------------------------------------------------
> lihtsalt nii on Kirjutas:
> ---------------------
> ----------------------------------
> > Kohati ma
> mõtlen, et kas saab veel primitiivsem ol
> > la,
> aga tuleb välja et saab. Paraku pole ju poolem
>
> > eelsele kividega loopimiseksõhjust vajagi, ta te
> ki
> > tab selle ise kui suur türanniseerimise tu
> ng peale
> > tuleb. Kes on vägivaldseks loodud,
> see leiab oma
> > tegudele alati vabanduse ja al
> ati on selleks keegi
> > teine, kellegi teise kä
> itumine jne. Isegi eemaleh
> > oidmine ja kõikide
> sidemete katkestamine on hea põ
> > hjus vulgaar
> selt oma loomalikku agressiooni välja
> > elada.
> Hullud aga, ei saagi kunagi aru, et nende p
> >
> sühhika paigast ära on, ikka on nende hädades keeg
>
> > i teine süüdi, paha isa ja hoolimatu ema ja
> julm l
> > apsepõlv. Arenenud inimene saab aru, e
> t minevikku
> > ei muuda ja oskab minevikust väl
> ja astuda, poilear
> > ulinr otsib minevikust ett
> ekäändeid oma haiglaslik
> > u türanniseerimise v
> ajaduse väljaelamiseks.
>
>
> Umbes nagu need
> terroriseeriad siin, kes ei mõista, et pole mul s
> uurt viga tegelikult midagi ? ;)
Jutu põhjal jääb küll teine mulje. Vaatan, et sa üritad kõike vältida ja seal, kus võimalik, siis lihtsalt loobid niisama teksti. Ja siin nii iga kord üritades eiteakelledele toestada oma paremust, kui keegi avaldab oma arvamust. Tõestanud ja näidanud oled oma kirjasisu pohjal siin seda, et sul ju puudulik analüüsioskus ja teksti mõtte ning põhjuslike seoste mittemõistmine. Mis tähendab, et ka puudulik on orienteerumine tekstis kui tervikus. Ja kui vaja, siis kirjutad pika enesehaletsust täis süüdistava mingi segase rahutult hakitud oma vana loo. Hurjutades teist, kuigi teine ei ole seda ära teeninud. Ta on naine, siis võib> Umb. nii?
Aga miks käitusid või veel siiani käitud teisega halvasti? Ja veel valides õrnema sooesindaja, kelle mõistvat suhtumist hakkad ära kasutama. Kas meessõpradele julged samamoodi läheneda? Ei. Tead miks? Sest sa tead niigi, et mehed ei ole nii vastutulelikud, samas kindlasti on suured konkurendid ja ammu oleks sulle sellise käitumise eest vastu vahtimist andnud või lihtsalt ignoreerinud. Andnud ka ka kindlasti mõista a'la: kaua sa jaurad mees, halad jne. Pakun, et sa vist ei julgekski meessõpradele kõike rääkida ja neid süüdistada, nii nagu sa teed seda naistega, neile külje alla pugedes. Siis ära süüdista teist, et tema sind kividega loopis, sest kuidas naine veel end kaitsta suudab!
chillik 09. detsember 2014, kl 21.39 |
Pikale kirjale lisades, siis:
teisel ei olnud tunedid ja sa tüütasid teise surmani ära oma tunnetelaviiniga..
Inimene ju hakkab sind ära blokeerima oma elust, sest kaob usaldus ja ka austus koos sellega. Ja seda koike sellep., et püüdsid igal sammul piirata teda ning sekkuda teise ellu, kuhu sul oigust ega luba ei olnud! Sest? Sul oli kiire ja ei hoolinud sellest, mida teine tahab, ootab jne. Vaid koik keerleski umber sinu ja su tunnete ja piirates teise hingamisruumi, kui ei saanud kiiret vastust jne. See on teise otsustada, kas vastab kirjadele ja kas peab seda üldse vajalikuks, sest temal ei ole kiiret ning tal on oma ELU! Sopradel on oma elu ja aeg ning kindlasti ei keerle koik sinu ümber. Sellest ei ole sa siiani aru saanud, kahjuks, veelkord: Mis on soprus?
Oi, ja vastutama? Ei sina vastutad oma elu eest ja valikute eest ikka ise, mitte keegi teine k.a. sobrad.
Sa noudsid temalt seda, mida tema sulle ei suutnud kahjuks pakkuda, milleks on armastus. Ehk olla temale nr1, see koige kallim>see ainuke inimene maailmas aga seda noudes pead endale todema, et see oli vale! Väga inetu ja isekas!
Ja lopeta see pausi jutt, sest see on nii rumal jutt, mis kole. Sellega ei joua mitte kuhugile! Mottetus!
Vastused olidki tema poolet ju lihtsad> Ei, ta ei saa su tunnetele kahjuks vastata samaga. Ja sobrad voib edasi olla.
Aga kui sina siiski lootsid, midagi enamat sealt ja igasuguseid vastuseid, et kui kallis, armas, hea jne. sa ikka ju ometi sobrana nii väärtuslik talle oled jms. Siis kammoooon, no motle nüüd. See muutub tüütuks.
Ja kui tundsid, et ei suuda sober olla, siis oleksid sina, kui mees ikkagi, meheliku sammu astuma ja lihtsalt otsuse vastu votnud ning teise rahule jätnud. See on mehelik ja austust väärt tegu ja oige! Oleksid pidanud lausuma, et: Andestust, ma ei saa jätkata. Mul on tunded!
Teine oleks sind moistnud ja koik.
Ei teinud, siis ei teinud seda. Ja minevikku enam muuta ei saa ja tegusid olematuks teha kindlasti ei saa. Otsides oma oigust, oma käitumisele, ei ole lihtsalt motet ega samuti ka hingerahu ei saa. Aga teist hurjutada ja teda süüdistada kindlasti ei ole motet, sest ta ei teinud midagi halba ja näib ka, et ei soovinud samuti seda sulle. Ja sa tead seda. Kui ise küisisid ja norisid tüli, siis loomulikult lopeb see väga inetult.
Ainuke asi, on oppida oma vigadest ja eluga edasi minna.
Ja vota oma kirjapildi ning sisuga midagi ka ette, see hakitud versioon on lihtsalt kole.
teisel ei olnud tunedid ja sa tüütasid teise surmani ära oma tunnetelaviiniga..
Inimene ju hakkab sind ära blokeerima oma elust, sest kaob usaldus ja ka austus koos sellega. Ja seda koike sellep., et püüdsid igal sammul piirata teda ning sekkuda teise ellu, kuhu sul oigust ega luba ei olnud! Sest? Sul oli kiire ja ei hoolinud sellest, mida teine tahab, ootab jne. Vaid koik keerleski umber sinu ja su tunnete ja piirates teise hingamisruumi, kui ei saanud kiiret vastust jne. See on teise otsustada, kas vastab kirjadele ja kas peab seda üldse vajalikuks, sest temal ei ole kiiret ning tal on oma ELU! Sopradel on oma elu ja aeg ning kindlasti ei keerle koik sinu ümber. Sellest ei ole sa siiani aru saanud, kahjuks, veelkord: Mis on soprus?
Oi, ja vastutama? Ei sina vastutad oma elu eest ja valikute eest ikka ise, mitte keegi teine k.a. sobrad.
Sa noudsid temalt seda, mida tema sulle ei suutnud kahjuks pakkuda, milleks on armastus. Ehk olla temale nr1, see koige kallim>see ainuke inimene maailmas aga seda noudes pead endale todema, et see oli vale! Väga inetu ja isekas!
Ja lopeta see pausi jutt, sest see on nii rumal jutt, mis kole. Sellega ei joua mitte kuhugile! Mottetus!
Vastused olidki tema poolet ju lihtsad> Ei, ta ei saa su tunnetele kahjuks vastata samaga. Ja sobrad voib edasi olla.
Aga kui sina siiski lootsid, midagi enamat sealt ja igasuguseid vastuseid, et kui kallis, armas, hea jne. sa ikka ju ometi sobrana nii väärtuslik talle oled jms. Siis kammoooon, no motle nüüd. See muutub tüütuks.
Ja kui tundsid, et ei suuda sober olla, siis oleksid sina, kui mees ikkagi, meheliku sammu astuma ja lihtsalt otsuse vastu votnud ning teise rahule jätnud. See on mehelik ja austust väärt tegu ja oige! Oleksid pidanud lausuma, et: Andestust, ma ei saa jätkata. Mul on tunded!
Teine oleks sind moistnud ja koik.
Ei teinud, siis ei teinud seda. Ja minevikku enam muuta ei saa ja tegusid olematuks teha kindlasti ei saa. Otsides oma oigust, oma käitumisele, ei ole lihtsalt motet ega samuti ka hingerahu ei saa. Aga teist hurjutada ja teda süüdistada kindlasti ei ole motet, sest ta ei teinud midagi halba ja näib ka, et ei soovinud samuti seda sulle. Ja sa tead seda. Kui ise küisisid ja norisid tüli, siis loomulikult lopeb see väga inetult.
Ainuke asi, on oppida oma vigadest ja eluga edasi minna.
Ja vota oma kirjapildi ning sisuga midagi ka ette, see hakitud versioon on lihtsalt kole.
Andestust, ma ei saa jätkata. Mul on tunded! 09. detsember 2014, kl 21.49 |
tehtud, vastus oli ei, eemaldumine oli vale, sõrus oli ligidane, tead mis on sügavad tunded? Üritasin koguaeg selgeks teha, et tüütan, kindlasti hakkan enamgi tüütama jne, paus on aus! Tema ikka, et see on vale ja kirjuta, miks sa ei kirjuta, kirjuta rohkem jne.. täielik segadus ! MA ei vajanud vastu tundeid, vaid ainult, et TA ütleks välja, mis tema arvab, aga jah, otsustasin ikka lõpuks üksi.. Mis tähendab muide see hakitud? Sa mõtled seda punktitamist.. ? Või miskit muud? Vahel kui kirjutan siis kohe otse endast välja ja võib alustada kirja rahulikus meeleolus, kuid lõpus juba valitseda miski muu emotsioon! Halva soovimisega, siis.. oemh.. mul vahel on omad oletused..
Vaatan veel tagasi 09. detsember 2014, kl 22.16 |
chillik 09. detsember 2014, kl 22.38 |
Hakituna rahutult lühikesteks ridadeks loodud ehk kogu tekst, mis on vilets ja jääb arusaamatuks. Sa ei pohjenda näiteks, kasvoi ühe lausega ära, mida sa täpsemalt tahtsid öelda, et see ka teisteni jouaks ja oleks silmale hea lugeda. Voi sa usud toepoolest, et teised sinu motteid loevad. Sa laod küll sonad ritta emotsioonide ajevil aga teisteni see koik ei joua ning ongi üks pohjustest, miks sind ei moisteta korrektselt. Sest sinu enese väljendusoskus ei ole korrektne ja arusaadav ning mote läheb lihtsalt kaotsi, kuna koik sul kirjas pilla-palla laiali.
deadmau5 09. detsember 2014, kl 22.43 |
deadmau5 09. detsember 2014, kl 22.45 |
vvt 09. detsember 2014, kl 22.52 |
Lisa postitus