Ise ma ei mängi selgeltnägijat, ongi konkreetselt, kui ei sobi, siis nii ütlengi! Mitte ei hakka kusagilt äärt mööda läbi udu mõista andma, et oled vajalik, samas..
Seda sai temale mainitud ka, ütle, ma lähen! Sinu see, "Sa ei tea, mis on viisakus" - no samuti ei tea sina, jah, tookord tuli ära see ni.kkujateks-idikateks-suhu,, samas, mida sina minu kohta tulistanud oled? Saan aru, et käin närvidele sulle (ma ei mõista, ise ennast ma ei laseks häirida) , ära siis lasku samale pulgale.. jäta need haige-idioot-debiilik-sooda.. kõrvale.. oled targem, ole siis ikka igast nurgast, kui olen ebastabiilne, ürita ka end kontrollida, vähem vaenu. Vihaga ei saavuta maailmas mittekuimidagi!

ja IRW, pane taas ka ise end tähele!

"See, mis minu jaoks on iseenesestmõistetav, ei tähenda veel, et see ka teiste jaoks oleks. Ma peaks loll olema, kui nii kitsarinnaline oleks oma vaimupimeduses!" ;)

Nagu igal asjal on kaks poolt, ehk ainult n-ö selle poole liikudes. sõima. demokraatia on küsimine demokraatia sisu järele.

Ikka ei saa muudmoodi? Tõsised eelarvamused ning viha? Huvitav miks..

deadmau5 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ja IRW, pane taas ka ise end tähele!
>
> "See,
> mis minu jaoks on iseenesestmõistetav, ei tähenda
> veel, et see ka teiste jaoks oleks. Ma peaks loll
> olema, kui nii kitsarinnaline oleks oma vaimupime
> duses!" ;)

No tore näha, et lõpuks ka sinu ajupotentsiaalitus ka midagi välja sõelus. Sa ei saanud päris täpselt aru mõttest. Ma mitte ei loobi sõnu, vaid ka tegutsen vastavalt.
Sinu jaoks jaoks näibki kõik nii isenenesestmõistav, et teine saaks aru naktsi-sinu pausi vajadusest, naksti-sinu sõpruse vajadusest, naksti-sinu tunnetest, naktsi- et tegeleks sinuga rohkem jne. Sa ei suuda isegi ära põhjendada, et miks selline segadus tekkis, vaid süüdistad teist mingis mängus, kui natukenegi oleksid võtnud hoogu maha, et lihtsalt mõelda. See et sa mingi siin 6 kuud oodata ei viitsinud(nagu mainisid eelnevalt), oleksid võinud ju teise lihtsalt rahule jätta ja vaadanud, kas suudad olla üle oma tunnetest. Mitte teist hakata pommitama oma nõudmistega ja kinnitust otsinud. Lepingut soovisid v? Haige ikka! Oma tunnete virrvarris sa ise tekitasidki segadust ja ootasidki, et teine oleks kõigega nõus, nagu sulle meeldib.
See ei ole põhjendus, et sul olid tunded ja segadus.
Umbes, et võtad sõbralt võlgu ja lubad tagasi maksta. Aga tegelikult tekib raskusi sellega, sest miks muidu üldse võlgu võtta? Kuna elatakse üle oma võimete. Ennem ise hakkama saada, raha koguda, et mitte lubadusi anda ja siis sülitada neile. Teine ei soovinud niisama mingeid lubadusi anda ja ei sa ei saa aru, et see ei ole teise jaoks iseenesestmõistetav. Aeg annab arutust.
Ta ei ole sulle ju midagi lubanud?
Ta ei võlgne sulle mitte midagi!
Puhas lollus ongi sul see, et teine ei tunne sind ja ei ole kohustatud sinu sõnu puhta kullana võtma. Sõnad olgu tegudega vastavuses! Veelkord, aeg annab arutust. Sul pole õigust mitte midagi nõuda!
Sa ei saa aru, mis on sõprus, aga nõudma oled kange, leping näpus, et siis on kindel.
Loe oma jama, täiesti arualge jutt lihtsalt:
kunagi Muidugi ta arvas, et küsimused tulenevad tunnetest ja nüüd otsin armastrust.. tähelepanu ja kõike muud, mida need asjad tekitavad. Kohati oli seal kindlasti jah, omad vajadused, kuid üldiselt ja suur eesmärk oli, kui vajab mind oma ellu, olen seal ka alati olemas, kui vaja! Veel kartis ta, et ma teen "mingi pausi", aga tegelikult ei naasegi.. see on puhas lollus minuarvates (tundes ennast). On teatud inimesed, kes ununevad siis, kui suren.
---------------------------------------------------------


Nagu poliitkute demagoogia, jutt on hea vaid :D.

Nagu siin 3 küsimärki soovitas:
Ära joobes sõna võta!

No mainisin, et ma ei saanud minna, ta muidugi ei hoidnud mind kinni, kuid väitis, et eemaldumine pole lahendus ja tema peab siis end halvasti tundma.
Võin ju teha lõvisammu, siis kui lõvikonserve on söödud. Sellajal paraku olukord minujaoks täis südamevalu, igasuguseid eelarvamusi ja muud pahna, ma tõmbasin nn jeebet.. temal oli ükskõik, säras edasi, muidugi ma loll läksin ikka tagasi ja ta loll võttis vastu..
Vahel kui end stabiilselt tundsin ja tõsisemalt sai räägitud, ei leitud ikka lahendust. Ma ei saa võtta üksi otsust vastu, otsustada tookord üksi sõpruse nimel. Mis tehtud, see tehtud.. usaldust mul enam polnud.
Ta oleks mulle võinud ütelda, ma ei tea sind siiski nii hästi, sa hindad mind nats üle, ma olen segaduses, ma ei oska hetkel otsustada jne..
Tegelikult me rääkisime ka nendest asjadest, kirjutasin sama malli pidi, kuid kõik see ununes, puder hakkas uuesti lendama ja täis tsirkus ikka..
See tähendab, probleem jäi, midag üheltpoolt-teiseltpoolt üritati, kuid lõpp oli ikka õigustamine/süüdistamine/süüdistamine/õigustamine

võimaliku väärtust kooringi selle naha pealt, kõik need väikesed mõista andmised teevad suure asja lõpuks, samuti ka tema käitumine, suvaka saadaks kohe ukse taha, ei tekiks mingit segadust.. Siit edasi, mida hullemaks asi läks, seda rohkem ma mõtlesin, okey, varsti ma astun välja, see ei mõju mittekellelegi hästi! Tulen sõbrana tagasi, see olekski olnud see suurem samm, tõestamaks, see sõprus püsib, tunded rebiti isegi välja selle nimel. Aga no jah, ei astund, sama jama ja siis lihtsalt, "plõks" käis peas ära, tõmbasingi minema, kirjutades veel, mida ma koguaeg tundsin, eemalolekut, külmust (ikka extreeme võtmes nagu ikka südahaavaga ikepojad) ,siis mainisingi, et ta on minujaoks ka 0 nüüd! Aiii plinn..

See ainuke vihastamine ja jonn siin oligi, et ta oleks võinud natukene, natuke konkreetsem olla, aga kõva kivi, täpselt oma teed pidi, ma ka muidugi jah.. mhmh.. päris hea tsirkus mittemillegi pärast, muigama võtab..

Ah nii, et siis sind häiris hoopiski see, et tema ''säras'' edasi. Selge. Sa ei lasknud ikka inimesel olla ja edasi minna eluga. Tõmbasid jeebet ja siis läksid nutma ja halama, sest tahtsid ikka näidata, kui paha sul on jne. Sa oled masendav inimene! Läksid tahtlikult teise tuju rikkuma ja teda halvasti ikka tundma panna, tähelepanuvajadust rahuldama, ''haavu'' näitama seda sinu nägemuse järgi ''sära'' kummutama. Läksid ise teist torkima!
Kui inimesel on kahju siiralt ja seda ka ka välja ütleb. Siis mis sul seal särab veel? Tema ei ole süüdi sinu tunnetes ja segaduses. Süüdistad teist, et oli vastutulelik ja üritas sind vähemalt mõista. No, ja sa kohe hopsti teise heasoovlikust kohe ära kasutama. Eks sa sellep. tuld said kah! Õiglaselt teenitud palk sulle!
Sellep. siin halad ja oma rumalust üritad õigustada siin. Sul puudub toimiv aju. See ei ole lihtsalt normaalse inimese jutt!
Ka sa tead, et psühhopaat käitub nii? Normaalne inimene ei käitu ega ammugi ei mõtle, nagu sa siin oled pikka aega oma mammutteemasi arendanud. Siiamaani! Sul puudub elu ja mõte, ning sellep. haaradki teistest kinni, sest oled ühiskonnaheidik. Sinu probleem on täiesti tühine võrreldes reaalse eluga!
Otsi professionaalselt abi.

Mis nüüd siis ärritas? Säras" all mõtlesin seda, et tal oli ükskõik! Palju lõhnas mängu ja luiskamise järgi juba eelnevalt! Läksin tagasi tunnetest ja sellep. et ta end siis "koletisena" ei tunneks, nagu ta mainis.
Sa ajad mind jälle pöördesse siin oma nokkimistega! Mul oli tooaeg juba, "las ta olla kus tahab ja kellega tahab" selline hoiak, peaasi, et ma saaksin usaldada. Kordki suhtuks tõsiselt sellese probleemi.

Ma ei viitsi sinuga taielda siin, Muud ei tee, kui otsid süüd! ;) Head und sellegipoolest, näitasid natukenegi rahulikku poolt, nagu inimesega oleks delfis arutlenud korraks!

Otsi professionaalset abi. Sa oled haige inimene!
Või trüki oma nimi kuulile ja lase end maha!
Aus vastus!

Sul on vaen järelikult! Otsi süüd, siis otsi ja ürita rahulikult lahendada, sina ei suuda end kontrollida, ärritud, sõimad haigeks ja muutud salvavaks! Pean sellist vihapunni tõsiselt võtma? Ainuke asi mis siin selle teema ongi suureks puhunud on sinusuguste torked, mida toidad, seee ka kasvab ja eile oli ilusti näha, et rahulikult võtavad asjad teise pöörde. Tundub, et seda polegi vaja, lahendust, vaja on õelutseda ja teemat edasi kasvatada!

nüüd tuleb klassika, peidame kõik kriitika taha, a´la, sa ei talu kriitikat jne. Tüüpiline Eestlaslik käitumine Delfis tegelikult!

Kas autor ükskord aru saab, et tema ei talu lolli kaaslast enda kõrval? Vaata millise mulje sa endast seewaldi jutuga jätad?