Esiteks, ei peagi olema geenius mõistmaks, et sõprusi rikuvadki kõige enam iseseisvuse puudumine ja liigselt teistele tuginemine!
On asju elus, mille kohta võib tõesõnaga öelda: ''täitsa lõpp''.
Paus? Mida juttu ikka :O. Hetkel saab sinu hakitud segasest tekstist välja lugeda, et tunned süüd ja häbi, et rikkusid sõpruse, sest olid rumal ning mõtlematult egoistlik. Ja nüüd on tungiv soov siin tõestada, eiteakelledele, et viga ei olnud sinus. Üritad tõestada, et joojas ei ole asi, vaid alkoholis on viga. Samas omast rumalast enesekindlusest annad lubadusi, mida ei saa täita või mille täitmine on ennastohverdavalt nii nii raske ja sinuenese stress seesamune paus. Ootamine ja lootmine väsitavad ja on lollide lohutus. Ja sa lootsid ning ootasid, et teine on loll ja hakkaks sinu eneseusu organiks. Et teine ootaks 5, 10, 20 aastat, millal sinu paus(seesamune katteta lubadus!) läbi saab ja siis saab jätakata sealt, kus pooleli jäi? Nii või? Sa oled päris nupust nikastanud! Sellist juttu ei saa keegi tõsiselt võtta ega hakkagi ka edaspidi. Ja nüüd on sul häbi, sest reaalsusse potsatamine võib ollagi tappev häbi, sest saab selgeks, et pole osanud arvestada reaalsusega. Sealt ka need sinu suured ja sügavad hingehaavad. See on seda eriti suurem häbi sul, mida paremaks, tugevamaks, targemaks oled ennast pidanud ehk mida suurem on inimese egoism. Ühesonaga, sa süüdistad teist, oma egoistlikus soovis, et tema sinule mingit pausi ei andnud ja võtsid endale õiguse teise inimese headust ning vastutulelikkust ära kasutada. Aga pea meeles, et sõprus, mis kohustab ja sõltuvusse paneb, ei ole sõprus, see on sõltuvusseisund. Teine ei ole kohustatud tegelema sinu stressidega! Ei ole kohustatud tegema sinu enesetunnet kergemaks, paremaks, vabamaks ja rõõmsamaks, sest sul on üksindus ja eneseusu puudus. Teine ei ole kohustatud lõpmatuseni mõistma ega nägema, kui ennastohverdav sa ikka oled, kui palju sina ikka vajad kõike head, püüdes aina enam ja enam liigselt teisele tugineda, heakskiidule, sinu väärtustamisele jpm. Sa süüdistad teist mõistvas ja heatahtlikus suhtumises! Uskumatu, mida ikka lugeda saab.
See "Kallis" viha ongi sinu enda maailmapilt ehk siis kõik ei sünni nii, nagu sina tahad! Tea, et mida suurem on parema tahtmine, seda suurem on püha viha. Tasub teadvustada, et ega alkoholis ei ole asi, vaid joojas on viga. Kui ikka käsi pokaali poole küünitab, siis küsi iseendalt,: Miks sa nii teed?. Kui ei suuda sellelegi vastada ennekõike, siis ei tea sa ammugi, miks teine teisiti teeb. Ja terviku nägemisest pole mõtet üldse rääkida ja teab, mis hävitamisest jms häma siin esile tuues. Häbi peaks sul olema!
Õnnelikel inimestel on unistused, lootused ja eesmärgid, inimesed, kes armastavad oma elu. Nad armastavad oma sõpru ja suhtlevad küll sõpradega, kuid säilitavad oma iseseisvuse, et vältida pettumusi, aga kindlasti ei tugine neile. Mida ei mõista sa ise, et sa ei oma sõpru. Nad on kõik eraldiseisvad inimesed, kel on omad soovid ja vajadused - nad asetavad oma vajadused alati sinust ettepoole. Millega ei taha sa leppida. Seepärast, et üritasid teisi muuta, aga mitte pigem proovida hoopis teistega koos eksisteerida. Pigem õpi erinevate inimestega toime tulema. Ja meil kõigil on oma reaalsus, mõned meist on selle loomisel lihtsalt osavamad. Nagu näha, siis tahtsid ka sina olla ja osa sellest saada, aga ei saanud. Teine ei ole mitte "uhke", vaid on asunud elu tõeliste väärtuste äratundmise teele ja ka püüd seda teed aina edasi minna, milleks täielik õigus. Ehk siis ka suhelda sarnaste väärtussüsteemidega inimestega, kellega on omavahel lihtsam
suhelda ja kelledega kindlasti tõekspidamised kattuvad. Lisaks kogemustele vormivad suuresti väärtushinnangud suhtlemine ja kultuuriline taust. Ju see taust oli teil liiga erinev, sest sarnane tõmbab sarnast ligi ja nagu näha, siis tahtsid saada midagi, mis polnud sinu jaoks! Tegele iseendaga ja ära püüa liigselt teistele tugineda, heakskiidule jpm. Teised näiteks väärtustavad elus hoopis teistsuguseid asju kui sina.