Teiseks, kolmandkas, võta, sähh, laon teksti! :D
Ma alustan, hmm.. viiendaks.
Iseseisvuse puudumine ja teisele tuginemine on x koormav, õehoeh õud! Oleneb inimesest, oleneb koormast! Oleksin võinud ise ju teha otsuse, et okyoky, tõmban minema kuniks tunded kadunud, kuid temapoolne väide, et ta on juba kaotanud taolise probleemi tõttu inimese, ning eemaldumine on valevale vajutas minemajoostes juba ligiduses jalad mutta ja raske oli kaduda.. Kaduda tahtsin, kuna omasin ühepoolseid tundeid, üsna valus värk ja ei soovita.. Sain juba aimu, et oma tunnete avaldamisest saati on asjad hakanud teisiti käima, tema väitis, et midagi pole muutunud, kuigi minu väärtus ei olnud tema silmis sama ja seda oli nõme taluda, tuginesin eelnevale ja tema väidetele, et tal pole ühtegi meessõpra kellega niimodi vabalt saaks suhelda, kõik oli suurepärane, mõistsin, minul on tunded temal mitte! Veeta aega kellegi kõrval, kes sind enam ei hinda, kuigi väidab, et midagi pole muutunud, on kurnav ja valus, mõlemale, sest kui omada sügavaid tundeid peab selle küsimusi tekitava ning kinnitust otsiva "probleemiga" tegelema, võin küll eksida, kuid sobivaim variant on kaduda kuniks tunded läinud, tüüpiliselt aasta! No jah, muig, siin ma olen.. Minul on oma osa süüd ja häbi ja asju kamaruga tõesti, lihtsalt hämmastab, et temal mitte. Asjad ei käi nii, et sa saad väga ligidaseks, lihtsalt tead seda, igalühel oma elu, kuid sa tead, et see inimene on sinujaoks olemas.. Minul neid ikka väga ligidasi sõpru vastassoost on vaid 2. Meil on palju ühist, samas oleme ka üsna erinevad! Probleemses olukorras peab olema konkreetne.. muidu see probleem ei kao kuhugi, seda enam, kui tunded mängus!! Näitena sõdur astub kergmiinile ja kaotab peaaegu labajala, tuleb meedik, näeb probleemi, morfiinisüst, ning see hakkabki nii korduma, võttes mittemidagi labajalaga ette, ära vingu, see on õige, kuniks põlveni on kõik ära mädanenud, võtab sõdur noa ja nüsib ise jala otsast, millele järgneb.. jumalküll, idioot, tahad, et mädanema läheb? Said oma süste ju ilusti! Seda enam, et sutsudest võib jah tõesti segadus tekkida ja sõltuvus olude tahtel ning suure probleemi pealt liigutatakse luupi kord ühele, kord teiselepoole! Üsna jube näide tuli, nojamh.. võin ka eksida, samas ta ei maininud mulle kui küsisin, et ta ei saa ütelda, väita, või mõtleb alles, pigem oli lihtsalt vait või siis nillis kõrvale! Samuti ta teadis, et väärtustan teda väga! See minu tunnetekohta "ei" tuli suurema viivituseta ja never ever toonis, et kui ta nüüd oleks põdenud seda, et selles olukorras mainib mulle, et nüüd ei hinda suurt enam, siis juhtub midagi, või haiget saan uuesti, ei tea.. no ma ei tea lihtsalt, või siis vastupidi, et ikka hindab väga ja toidab mu tundeid, noh jah, igatahes usaldasin teda väga!
Ise, kui rahulik olen ja niiväga asi ei torgi, kui siin näiteks hoopis midagi muud kirjutades mingisugused järgi ei jookseks ja asja uuesti esile ei tõstaks on kõik enam vähem! Nüüdseks saan aru nimodi, et ta ei julge vastutada. Niivõrd kuivõrd aru, pigem mainiks, et oletan! Ega tunded niisama ei teki, miski väärtus peab olema, selles olin alguses kindel. Oemh, see värk läks nii segaseks kätte tõesti.. Tema süüdistas mind üha enam manipuleerimises, armukadeduses, tähelepanuvajaduses, tegelikult minu küsimused otsisid vastust, et kas on sõprusel jumet.. kuid vastuseid ei tahetud anda, mitte, et nüüd minust selgeltnägijat voolida, vaid ma ei tea, ju ta ei hinnanud ikka mind niiväga ja oligi olemas.. Mis sa ikka teed, ei sa ju ütelda, et valetasin! Samas pole inimest ellu vaja, et ei saa enam head mainida! Vahepeal kui ei kirjutanud siis oli ka, et miks ma ei kirjuta, hehh.. jonnisin ootasin oma vastust mingile küsimusele, mille varem saatsin ja millest kõrvale hiiliti, tavaliselt olid need jus sellesama pulgapeal, et kui väidad, et midagi pole muutunud, kuid tegelikult on muutunud, siis ole palun konkreetne, ühepoolsete tunnetega segaduses olles on sellisest ligidaseks saanud tunnetetea inimesega see ülitähtis! Saaksin langetada selle õige otsuse! Teaksin, et mind ei ole maha kantud, saaks tüliõuna tunded mujal välja juurida ja naasta! Mis muudaks ka selle sõpruse tugevaks! Ta ütles selle eemaldumise kohta, et meeldib südame ligi hoida neid, kes on südame ligi! Mina nägin samas täpselt taolist lõppu paraku, kui jään ligi koos oma tunnetega! See jama kestis tükk aega ja läks üsna segaseks, ega jah, sain oma "sutsu" kätte ja rahunesin maha, noh, midagi kuskilt kirjast pidid ikka ise välja lugema.. kallis IFF jne.. aga ei midagi konkreetset ja nüüd see just nii ongi nagu aimasin, et ta saab ütelda, et pole midagi konkreetset väitnud ning ma loll ja paha.. Olgu, sobib.. tean, et nägin palju vaeva, tõesti üritasin ja vahel ka loobusin oma pausi ideest ning üritasin lihtsalt kulgeda.. Seda sõpruse nimel mida siis ei olnudki, hmm.. või siis oletame, et ta on niivõrd isepäine ja tahtis oma "ole kõrval" plaaniga mind ilusti sadamasse lohistada, tehes asju nii, nagu tema arust just on õige, mitte arvestades, et haavad ja segadus pole parimad maitseained loos, ükskord jookseb süda verest tühjaks täielikult.. Supp oli missugune, segadust kui palju, üks valas soola, teine suhkrut, igast jama, nüüd mingid kõrvalised tegelased, kellel ühest osast aimugi pole tulevad mõlemaltpoolt ja topivad oma näpud suppi sisse, kirsiks veel, üks surnud rott on sisse ära uppunud.
Ärge arvake, et seda üksi sööma hakkan! Jah, õige, kergem on minema visata! Lihtsalt kahju, et nii läks. Ei saanud ise ka ära minna lihtsalt lampi, et oky, näe, aasta pärast näema, ta väitis, et tunneb lausa koletisena end siis. Samas, kui ma poleks seda viimast sammu teinud ja siin kuudeks eemale astunud, sealt poleks midagi head tulnud.. kõik oli ju juba kadunud tegelikult! See usaldus ja mõistmine oli meie vahelt kadunud! Oeh.. pole ei kuri ega pahane ega vihane.. kui siin vahepeal keegi ikka vale sildi kaela riputab ja rajub, et nii ongi, siis jah, kirjutan kah kuidagi, et oeh, mängiti ja ei hoolitud.. Süüdistamisele süüdistustega vastata pole normaalne, nimodi võibki oma õigusi taga ajada aastaid! Tookord oli minule väga tähtis see, et ta lihtsalt kirjutaks lühidalt, kuid konkreetselt, saaksin olla kindel, ronida sellest kuristikust ülesse, üks väike nurk, kustkohast kinni haarata, punkt, tugi, teadmine, ma ronin ülesse, savi need tunded, ta on minu sõber!!
Samuti jah, kuidas sa saad kindel olla, kui sa nüüd annad uue hinnangu, et seda halvasti ära ei kasutata, või möirgama ei kukuta! Hehhe.. mehed on nagu nad on eksole! Oleks pidanud rahulikult maha istuma ning selle asja selgelt, ausalt ära lahendama, kuid vahepeal, pole ühel aega, siis on jälle teisel haavad lahti aiai mis miks kes kus mis milleks kesma kusma olen.. virrvarr.. ega asjade kulgu ei saagi alati purki püüda, et sa istu siin nüüd, inimesed lahendavad asja ära, siis keerame purgil kaane taas maha.. Ise ma tean enda elust, et kuniks on viha või valus, on ka probleem, süüdistused jms kivisadu! Kõik on võimalik, samas päris kõik ei ole kah!
Võin rahulikult oletada ju, rahulikult kirjutada, siin, ka lihtsalt mõnel elulisel teemal, kuid kui kiviga vastu pead saan, siis on tulemus teada, tülitsemine pole minu ala, minu ala on lahendada ja kõigiga hästi läbi saada, olla hingelt vaba väärtustada ligidasi ja olla meelitatud või hakata mõtlema sealt poolt tulevast heast sõnast või kriitikast. Ei otsi küll tähelepanu, sest, kui oli selline segane asi, siis muidugi ühepoolsetest tunnetest tulenevalt oli palju pirne, ei saa väita, et mul kõigi vastu ühekad oleks.. sellepärast pole ka suurema pildi vaatamine häma. Ülemõtlemine pole ka hea samas jah.. Ei saa minagi väita, et näe keerutas, et nüüd ongi selline. Teatud probleem, teatud inimesed, teatud perioodil.. Samas või tegevust sildistada nii, kuid see võib olla hoopis midagi muud! Mul on oma süü ja oma õppetund, pole enam ainult sõpra! Nüüd sellele tasuks ka mõelda kõigil, et kui teil tekib selline probleem, mida ette võtta? Tunnetega inimest ei saa usaldada, su sõber ajab ikka temale iseloomulikku juttu, kuid see on segunenud mingisuguse jamaga.. võta nüüd kinni, mis hetkel on mõistus võitu saanud, mis hetkel küsib süda hoopis miskit blabla.. sa üritad sööta infot, kuid hoiad taktitundeliselt tagasi.. mingihetk kukkub tüüp veritsema (see valu saab võitu) ja hakkavad tekkima tülid! Eelarvamused, kõik sellega kaasnev jamps.. Nüüd, kas teha see pausiperiood, enam mitte hoides tagasi mainides kõik ära, või riskida ning edasi kulgeda, sest tunnetega sõber tundub vahel täitsa sõber! Ma teadsin, et see kulgemine ei toimi! Järgminekord tean, tean ka mida ja kui palju pakkuda, kui ise teises rollis oleksin!