deadmau5 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ja IRW, pane taas ka ise end tähele!
>
> "See,
> mis minu jaoks on iseenesestmõistetav, ei tähenda
> veel, et see ka teiste jaoks oleks. Ma peaks loll
> olema, kui nii kitsarinnaline oleks oma vaimupime
> duses!" ;)
No tore näha, et lõpuks ka sinu ajupotentsiaalitus ka midagi välja sõelus. Sa ei saanud päris täpselt aru mõttest. Ma mitte ei loobi sõnu, vaid ka tegutsen vastavalt.
Sinu jaoks jaoks näibki kõik nii isenenesestmõistav, et teine saaks aru naktsi-sinu pausi vajadusest, naksti-sinu sõpruse vajadusest, naksti-sinu tunnetest, naktsi- et tegeleks sinuga rohkem jne. Sa ei suuda isegi ära põhjendada, et miks selline segadus tekkis, vaid süüdistad teist mingis mängus, kui natukenegi oleksid võtnud hoogu maha, et lihtsalt mõelda. See et sa mingi siin 6 kuud oodata ei viitsinud(nagu mainisid eelnevalt), oleksid võinud ju teise lihtsalt rahule jätta ja vaadanud, kas suudad olla üle oma tunnetest. Mitte teist hakata pommitama oma nõudmistega ja kinnitust otsinud. Lepingut soovisid v? Haige ikka! Oma tunnete virrvarris sa ise tekitasidki segadust ja ootasidki, et teine oleks kõigega nõus, nagu sulle meeldib.
See ei ole põhjendus, et sul olid tunded ja segadus.
Umbes, et võtad sõbralt võlgu ja lubad tagasi maksta. Aga tegelikult tekib raskusi sellega, sest miks muidu üldse võlgu võtta? Kuna elatakse üle oma võimete. Ennem ise hakkama saada, raha koguda, et mitte lubadusi anda ja siis sülitada neile. Teine ei soovinud niisama mingeid lubadusi anda ja ei sa ei saa aru, et see ei ole teise jaoks iseenesestmõistetav. Aeg annab arutust.
Ta ei ole sulle ju midagi lubanud?
Ta ei võlgne sulle mitte midagi!
Puhas lollus ongi sul see, et teine ei tunne sind ja ei ole kohustatud sinu sõnu puhta kullana võtma. Sõnad olgu tegudega vastavuses! Veelkord, aeg annab arutust. Sul pole õigust mitte midagi nõuda!
Sa ei saa aru, mis on sõprus, aga nõudma oled kange, leping näpus, et siis on kindel.
Loe oma jama, täiesti arualge jutt lihtsalt:
kunagi Muidugi ta arvas, et küsimused tulenevad tunnetest ja nüüd otsin armastrust.. tähelepanu ja kõike muud, mida need asjad tekitavad. Kohati oli seal kindlasti jah, omad vajadused, kuid üldiselt ja suur eesmärk oli, kui vajab mind oma ellu, olen seal ka alati olemas, kui vaja! Veel kartis ta, et ma teen "mingi pausi", aga tegelikult ei naasegi.. see on puhas lollus minuarvates (tundes ennast). On teatud inimesed, kes ununevad siis, kui suren.
---------------------------------------------------------
Nagu poliitkute demagoogia, jutt on hea vaid :D.