Olen nii kurb. Lahkuminek oli ja see oli mu esimene armastus.väga pikk suhe oli ka. Nüüd tundub kõik nii mõttetu, olen kõigest tüdinud. Elu on hall. Käin tööl ära ja ülejäänud aja vedelen kodus diivanil või voodis. Tahaks surra. Mõtlen, et parem kui mind üldse olemas poleks. Ei hakka enam kunagi kedagi niimoodi armastama. Armastus oleks minus nagu täielikult otsa lõppenud. Kõik on tühine.