Aasta möödub üsna kiirelt
aga päevi me ei loe,
meie suhtes pole piire
ikka sees on tunne soe.

Ikka ootan, millal saabud
kuigi ausalt kardan ka
südames ma loodan laabub
meie kohtumine ja...

..ja kui mõtted ja ka teod
saavad ükskord selgeks meile
ning mu südame sa seod
endaga nii nagu eile.

Laulda seda laulu,
ainult sulle võin.
Armastuse kaudu,
kord sa tulla said.

Lootus annab jõudu,
hoida sulle neid.
Sõnu selles laulus,
hoida sulle vaid.

Täna tahaksin teada,
Täna tunda tahaks sind.

Kas tead mida tähendab,
üks armastus suur.
Mu igatsust peletab,
veel paljugi muud.
Tuleb taas meie aeg,
kurbusest silmades saab naer.

Püüan unustada,
tänulik on meel.
Mäletab mu keha,
sinu kehakeelt.

Kombeks punastada,
sul on endi sees.
Kõik on kohe näha,
kui me kohtume.

Täna tahaksin teada,
Täna tunda tahaks sind.


Kui kunagi alla andma peaks,
Kas kunagi must võiks valgeks muutuda.
Kui kunagi juhtuks et ei vea,
Vikerkaare värvilises maailm siis me armastuses.


Tuleb taas meie aeg,
kurbusest silmades saab naer...


Laulda seda laulu ainult Sulle võin :)

Keegi siin kiusab neid õnnetuid. Aga sellegipoolest on ülesse otsitud ilusad laulud:)

Aga minuga on nii juhtunud ja juhtub ka veel - kõik need tunded siinsetes lauludes-luuletustes. Ja tähtedes lubatigi mulle suurt muudatust isiklikus elus...Niisama ka ilus lugeda.

Ükskõik kuhu vaatan, su märke näen
Ka mustlane leidis neid mu käel
See tunne elusalt mind sööb
Kell peagi kesköö tundi lööb
Ja und ei tule

Ära oota koidikuni, tule juba nüüd
Ära oota koidikuni, ära tunne süüd
Sest see mis tuleb, tuleb kindlasti
Kui saatus seadnud nii
Siis palun, ära oota koiduni

Kas õnnetu lõpp või lõputu õnn
Saab meile kord osaks, ei teada või
Peab elama päeva korraga
Kuid mida küll teha öödega
Kui sind ei ole siin

Ära oota koidikuni, tule juba nüüd
Ära oota koidikuni, ära tunne süüd
Sest see mis tuleb, tuleb kindlasti
Kui saatus seadnud nii
Siis palun, ära oota koiduni


Palun, ära oota koidikuni :)

Keda sa ometi kutsud....?

Isik leevendab isiklikku elamust laulutekstide kopimisega.

Vaiki kui võid,jää tasa
sest sõnu ei kuule sa veel
jah,vaiki kui võid,vii kaasa
mu hääl,mis sind saatma jääb veel

Kuulata vaid,kui tahad
siis sinuni jõuda võib see
jah,vaiki kui võid,vii kaasa
mu hääl,mis sind saatma jääb veel

Mu laulud elavad sus veel kui eilse kaja
mis tänaseni kostab sinu sees
ja kui sa praegu tunned,et sa mind ei vaja
siis tea,et kõik on alles alguses

Vaikuse hääl on valus
kui kelluke hele ja hellus
sa vaiki kui võid,ma palun
sest vaikne on hääl,kellal sel


Kuulata vaid, kui tahad, siis sinuni jõuda võib see..:)

arvan teadvat, mida sa tunned, autor.

Kannatanu, miks selline nimi? Arvad, et need ilusad laulud on pandud siia ainult kurbusest? Äkki hoopis ta väljendab oma armastust, mis muidu südame lõhki ajaks?:)

nimi iseloomustab läbielatut. arvan pigem, et autoril on armastus juba käest libisenud. tal ei oleks ju muidu aega netis laule postitada, selle asemel veedaks aja kalliga.:)

Võibolla tõesti on armastus käest libisenud. Aga alati see pole ju kannatus, see võib vahel nii õige olla. Kuigi sellest arusaamine võtab natuke aega.

Ilusad salmid,tsiteeri otse,kellele need mõeldud on...
Et,ikka kätte ka saab ja kohale jõuab.

Usun, et tegelikult pole need konkreetsele inimesele või siis see, kellele need mõeldud on, see taipab isegi. Võibolla....

mis valemiga saab käestlibisenud armastus õige asi olla? minule oli see suurim valu ja õnnetus. siiani pole õieti üle saanud.

Aga kas see ka on valu ka sellele,kes käest libises? Mõtle sellele. Kui ei olnud, siis on ju õige. Armastada pole vaja inimest,kes sulle samaga vastata ei saa. Raske on see kõik muidugi, aga siiski õige. Kaua sa siis juba kannatanud oled?

üks täht taevalael Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma tuulte keelest aru vist ei saa,
> kuid arvan,
> et nad tahtsid kutsuda
> mind sinu juurde, et m
> a näeksin
> sinu nukrust ja et saaksin
> kordk
> i sinu huuli suudelda
>
> Ma vihma keelest aru
> vist ei saa,
> kuid arvan, et ma tean, miks saja
> b ta,
> et igatsust mu hingest pesta,
> kauem
> see ei või ju kesta,
> peita püüab ta mu pisara
>
>
> Siis kui maailm magab veel,
> linnuteel
> taas hõljume,
> vaid me kaks, ei keegi muu,
>
> saladust teab tõusev kuu
>
> Kui nüüd sa läed,
> siis tea,
> et jääd mu hinge igaveseks sa,
> s
> est siin, mu sees, on süttind leek
> ja kustutad
> a seda ma ei saa
>
> Me päiksetõusust aru vist
> ei saa,
> miks kogu ilu peab ta lõhkuma
> ja öö
> sse maha jäävad hetked,
> meie kahe salaretked,
>
> ainsad, mille nimel elada
>
> Siis kui maai
> lm magab veel,
> linnuteel taas hõljume,
> vai
> d me kaks, ei keegi muu,
> saladust teab tõusev
> kuu
>
> Kui nüüd sa läed, siis tea,
> et jääd
> mu hinge igaveseks sa,
> sest siin, mu sees, on
> süttind leek
> ja kustutada seda ma ei saa...

> >
>
> Kui nüüd Sa läed, siis tea, et jääd mu h
> inge igavesti Sa. :)

Kedagi ei saa sundida siin olema. Mine järgi, kui see nii enam kesta ei saa?

valu on mõlemapoolne, tunne oli vastastikkune. aasta on möödas, aga paranemise märke veel ei ole.

Ta mängis mustal mandoliinil trillerdavat kurbust
Ja temast mõeldes miski minus trillerdades murdus
Ta vikerkaarel seistes mängis väikest musta pilli
Ja publik loopis tema poole vihmamärgi lilli
Ta pillil olid piksehoo ja paduvihma kõla
Üks väike tume kogu istus vargsi tema õlal
Nii pilvist saadik vikerkaares nuttis mandoliin
Kuid Margaritat polnud meistri mängu ajal siin

Linnast jäänud on varemed, linnud on ainult varesed
Kurbused kokku liita Meister ja Margarita
Minevik meistri õlal, liiga rängad on võlad
Jääb vaid jumalat kiita Meister ja Margarita

Ta kõhnad sõrmed tantsitavad mandoliini keeli
Ta musta pilli võigas ilu võlub minu meeli
Üks triller veel üks krihv ja vaikus matab taeva
Veel publik lilli loopides näeb veidi aega vaeva
Kuid meister räägib sellega, kes istub tema õlal
Ja tema vaikses hääles kestab mandoliini kõla
Ja tema vaikses hääles kestab paduvihma pilv
Sest Margaritat pole näha teiste hulgas siin

Meister ja mandoliin täna mängisid siin
saatused ühte liita Meister ja Margarita
Kes siis oli meistri õlul ma kui saamatu võlur
Armastust nõnda kiidab Meister ja Margarita

Linnast jäänud on varemed, linnud on ainult varesed
Kurbused kokku liita Meister ja Margarita
Minevik meistri õlal, liiga rängad on võlad
Jääb vaid jumalat kiita Meister ja Margarita


Ja temast mõeldes miski minus trillerdades murdus..:)

Kui sõnad siin öeldus, siis tegudega vaja tegutseda. Siin sõnadest on vähe kasu, kui tegusi pole. Kellele on mõeldud? Kes seda teadma peab ja sulle siin vastama?

Ei tea, kuis jumalaga on mul asjalood,
kuid vahel tundub keegi nagu aitab.
Et sinuga siin tohin olla koos,
ja tunnen kuidas keegi suur meid paitab.
Ja südames on mingid asjalood,
seal pole enam nii kui oli varem.
Üks lootus minus õrna võrku koob,
mis kuulen nüüd võin näen on järjest parem.


Ma tahan olla öö su akna taga!
Ma tahan olla kardin akna ees!
Ma tahan olla padi, millel magad!
Ma tahan olla kaelast saati vees!
Ma tahan olla öö su akna taga!
Ma tahan olla kardin akna ees!
Ma tahan olla padi, millel magad!
Ma tahan olla kaelast saati vees!

Su jalge all ma tahaks olla sammal,
ja tahaks olla sinu koti pannal.
Ja kevadel ma tahaks olla nohu,
ja suvel sinu varvas allpool rohu.
Ja sügisel su keemia järeltöö,
ja talvel sinu kirju kelgunöör.
Su jalge all ma tahaks olla muru,
su tasku põhjas tahaks olla puru.

Ja südames on mingid asjalood...:)

Põhiline, et selle asjaloo peale süda jukerdama ei hakkaks:)

kas autor on naine või mees? kas autor ootab kedagi? kas autor postitab suurest õnnest või suurest kurbusest? kas autor loodab kellegilt vastutundeid?
paluks vastuseid neile küsimustele.

Soovin head, kus ka iganes Sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viind Sind Su tee on?
On nii hea, et mu unistused hoitud.
Kindel see, Sinu juures nende paik on.

Lauluread heidan tuulde,
tahan jõuda Su juurde.
Igatsus pole süüdi.
Igatsus teeb head
Igatsus annab teada-armastus meist inimese teeb.

On uus päev.
Päike taaskord Sinu näoga.
Nagu näed, ma ei tulnud lööma käega.

Lauluread heidan tuulde.
Tahan jõuda Su juurde
Igatsus pole süüdi
Igatsus teeb head
Igatsus annab teada-armastus meist inimese teeb.


Neid päevi mitusada.
On lihtsa sõnumiga.
End luba armastada Sa.

Soovin Head, kus ka iganes Sa viibid.
Hei, mis teed? Kuhu viinud Sind Su tee?

Igatsus pole süüdi.
Igatsus teeb head.
Igatsus, annab teada-armastus meist inimese teeb.


Armastus meist inimese teeb :)

Mina ju luban ja tahan, et mind armastaksid...See on minu südames.

Täna olen natukene kurb
täna olen pisut tujust ära ma
istun kamina ees vahin tuld
täna tulest lohutust pean otsima

Juba terve nädala
ekslen teadmatuse sees
kas kõik on ikka nii kui peab
kas kõik on korras veel

NII ÜLE MÕISTUSE KAUA
EI OLE KUULNUD SU HÄÄLT
JA IGATSEN NII
SU PUUDUTUSI
MA PALUN ANDEKS SU KÄEST

Akna taga vihma piserdab
kogu maailm suvest sajab sügise
kahjuks sulle näidata ei saa
kuidas sajab vihma minu südames

Mõelda rahus järele
peaksin veelkord proovima
kuid tean et teha endale
ma midagi ei saa.

Nii üle mõistuse kaua ei ole kuulnud Su häält :)

nii ilus. mingu sul hästi, pai sulle.

Usu, looda, armasta ikka ja kõik saab korda - Sinu ja minu südames...

Saadan tuule su juurde
Et ta sosistaks salaja
Et ta räägiks kõigest sulle
Räägiks sellest kuidas vajan sind ma
Saadan pilved su juurde
Et nad seisaks su ees
Et nad seletaksid sulle
Et sa näeksid mis toimub mu sees

Ja ma sind nii siin ootan
et ei tea mida endaga teeks
Igatsen nii ja loodan
et kord tagasi tood mu südame

Saadan öö su juurde
Ilma sinuta kõle on see
Saadan suudlused suule
See on ainus mida teha võin veel
Saadan kuu su juurde
Et ta näitaks sulle teed
Läbi piinava une
Läbi ööde mitmete veel

Ja ma sind nii siin ootan
et ei tea mida endaga teeks
Igatsen nii ja loodan
et kord tagasi tood mu südame.

Ja ma Sind nii siin ootan..:)

ta kirjutab iseendale :)