...jah,peagi see kukub!Mees sooovib seda tähistada maakodus koos laste,lapselaste ja oma suguseltsiga.Minul selleks soovi pole,milleks pean taas näole manama võltsnaeratuse,kui hingel on tõeliselt valus ja südames pettumus!Arvan,et abieluõnn pole vaid koos elatud aastate rodu,vaid ka nende sisu.See viimane on aga suhte seisukohast olnud minu jaoks haisevalt mäda...enamuse abielu aastatest olen elanud teadmisega,et mehel on paralleelsuhe(ka praegu),kus aegajalt nö.komandeeringus ollakse-käiakse,lahutada ma pole tahtnud,hirm üksinduse ja majanduslikult mittetoimetuleku suhtes,mees on seevastu mõned aastad tagasi seda soovinud,kuid siis palusin põlvili,et ta seda ei teeks...ma ei soovi lahutust ka praegu.Elan vaikses pettumuses edasi,vihkan mingit pulmaaastapäeva tralli,ei jaksa mehe suguseltsi ees särada ja teeselda happy familyt,ilmselt loodab mees tõsta nö. truu abikaasa renomeed oma vanemate ja suguseltsi silmis...vihkan seda üritust,tahaks pageda kasvõi metsa...

Jaa raske olukord...üks võimalus on muidugi mehele öelda, et sa pidu ei soovigi......aga teisest küljest see majanduslik olukord. Vanasõnagi ütleb: kes maksab, see tellib ka muusika. Nii et pead selle peo ikka kenasti ära kannatama.

üritus ei ole süüdi, et sa ennast ei austa. Seda muuta saad sa vaid ise.

Teil naistel viga on? Korteri saab osta ka järelmaksuga ning ei pea kallist laenu selga võtma. Ei ole vaja üle oma võimete elada. Milleks peab mehele talla - alune olema?
Ei saa valida endale meest, kus armastus ning hooramine käsikäes käib. Peab ikka nõrk naine olema, et ei suuda otsust teha!

aga las tulevad kõik kohale. sa võta mõned klaasid šampust julgustuseks ja siis lao kogu tõde valjuhäälselt lagedale. eriti hea kui oled suutnud selle enne kõnevormis ette valmistada. küll näed, kuidas seni kogu su sees käärinud pahameel välja pääsedes su olemise täiesti kergeks teeb. rahvas lahkub ilmselt üsna kiiresti ja saad rahus oma asjad pakkida ning väärikalt lahkuda. küll hakkama saad, mis siis, et alguses näib see täitsa võimatuna, sest ressursse on vähem kui varem. küll aja jooksul kõik paika loksub.

su hingerahu maksabki kõik su seni saadud maised hüved - keegi pole öelnud, et hingerahu kergelt kätte tuleb. eks ise muidugi tead, kas kannatad mõru ilmega kogu järgneva elu sellist piina või valid teise tee.

Milleks seda tõde välja laduda vaja on? Lolliks jääb sel juhul ikkagi ju naine ise.

jah kindlasti, truu abikaasa ja mehe renomee purunedes jääb loomulikult naine süüdi ja lolliks.

aga mis siis kui naine lolliks jääb? mis vahet seal enam on, kui see on seni olnud teiste ees pingutatud näitemäng enda hingerahu arvelt. asi polegi naise lolliks jäämises vaid hoopis tema allasurutud hirmus, endasse mitte uskumises, enda vaikses hävitamises ja sisemuses vaikselt hõõguvas vihkamises. miks peab elama oma ainukest elu allasurutuna, hirmununa, vihates? miks?

Anna mehele lugeda sedasama kirja, mille siia postitasid. Võib-olla saab ta siis paremini aru, kuidas ennast tunned, ja soostub selle etenduse ära jätma.

Tean, mida sa tunned. Ma tunnen veel hullemini. Muuseas, ka mees tunneb end väga halvasti selle teeskluse pärast, ta on seda korduvalt öelnud.

Meie sinuga peame kokku saama, ilmselt korduvalt, ja siis mehe lülitama oma ühisesse plaani. Et me mõlemad keeldume osalemast selles teeskluses ja soovime avalikult olla need, kes me tegelikult oleme. Mina soovin olla selle mehe seaduslik naine, saada sinuga normaalselt läbi, ja me mõlemad suudame selle selgeks teha ka sugulastele.

Ja me teeme selle ära juba sel aastal. Ja kus on parem seda teha, kui üritusel, kus kõik sugulased koos?

Kas sa siis ise ei leia mõnda printsi kes saaks sind "lohutada"?

Selliseid suhteid on kahjuks palju.

Et selline mees, kellel püks " pooles vinnas " on - ei saa kunagi pere inimest. Võta sa järgmine või üle - üle järgmine? Kahjuks, see ei aita!
Ja selline tõbras on veel paganama uhke ning ennast täis siga!

Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata.

kes on sellisele mehele jalamatiks. Korja oma uhkuseraas kokku ja kõnni sellise mehe juurest püstipäi minema. Mis sind takistab? Kui oled senini mehe arvelt mugavat elu elanud ja tööl ei käi siis nüüd on aeg oma elu elama hakata, töökoht leida, üürikorter otsida jne Mul isiklikult pole sellistest naistest isegi kahju mitte, kasutavad meest ära ja siis kui mees ennast enam ära kasutada ei luba vaid leiab uue silmarõõmu, kellele pühenduda siis on kisa lahti.

Arvan,et abieluõnn pole vaid koos elatud aastate rodu,vaid ka nende sisu.See viimane on aga suhte seisukohast olnud minu jaoks haisevalt mäda...enamuse abielu aastatest olen elanud teadmisega,et mehel on paralleelsuhe(ka praegu),kus aegajalt nö.komandeeringus ollakse-käiakse,lahutada ma pole tahtnud,hirm üksinduse ja majanduslikult mittetoimetuleku suhtes,mees on seevastu mõned aastad tagasi seda soovinud,kuid siis palusin põlvili,et ta seda ei teeks...ma ei soovi lahutust ka praegu.

Jube, sa oled nagu verekaan, kes on ennast mehe külge imenud. Kas sa endast siis üldse lugu ei pea ega austa ennast?
Kui sa oled sellise elu omale vabatahtlikult valinud siis ole vait ja kannata, pole vaja siia tulla halama, justkui keegi sulle liiga on teinud ja vägisi sind sellises suhtes kinni hoiab. Kõigil on õigus valikuid teha, keegi ei hoia sind kinni, tee enda elu heaks vahelduseks ka ise midagi ja hakka elama nii nagu sulle meeldib.

Paluda mees põlvili maas, et ta sind maha ei jätaks, see on ikka vägagi alandav ja nõme.

Kui sa oma meest veel natukenegi armastad siis anna ta vabaks, milleks piinata nii ennast kui ka teda.

alati naist süüdistavad?!

on rumalad ja lepivad ringi tõmbava mehega, nad ei hooli enda elust ja tulevikust. Paljud naised olesklevad mehe kulul suhtes ja ootavad käsipikka mehe raha ning pigistavad olulistes asjades silma kinni, kuigi nendest probleemidest tuleks kohe omavahel rääkida. Loomulikult viskab ühel hetkel mehel üle ja ta vaatab omale võrdväärse partneri, naise, kes ka ise panustab perekonna hüvanguks oma teenitud raha, mitte ei nääguta mehe kallal, tema puudustest.

Aga nii mõnedki sellised mehed räägivad oma naisele juba enne abielu ja kordavad ka abielu ajal, et nemad just tahavadki naist ja tervet peret üleval pidada. Mõni isegi laidab maha naise katsed majanduslikult iseseisvaks saada. Aga seljataga on mees üsna teistsugune, käib tuttavatele või siis armukesele kaebamas, kuidas naist ja peret ei huvita muu kui raha jne, kuidas tema, vaeseke, peab üksi rügama jne, jne. Nähtud ka selliseid kahepalgelisi ja kiuslikke mehi.

Mees vóib lahutuse saada ka ilma naise tahtmiseta,aga millegi pärast ei vóta.Mees on saast.Naine tahtejóuetu.

ka minule ütles mees abielu eel, et tema soov on, kui naine on kodune. Mina sellega ei leppinud, ütlesin talle julgelt välja enda nägemuse abielust ja soovidest ning saavutasime kokkuleppe, mees mõistis, kui oluline oli mulle, et ma saaksin tööl käia.
Tundub, et paljudele naistele ongi see "muusika kõrvadele" et ei pea tööle minema. Mina ei mõista seda, mida on terved päevad naisel kodus teha? Jah, siis kui on väikesed lapsed peab keegi kodune olema ja kui naine enam last rinnaga ei toida võib vabalt ka mees lapsega koduseks jääda. Perekonnas peab valitsema võrdõiguslikkus, jagatud rõõmud ja mured ning võrdsed kohustused, vähem tülisid.

Nähtud ka selliseid kahepalgelisi ja kiuslikke mehi.
Pigem ütleks naiste kohta, et ollakse kahepalgelised ja kiuslikud oma mehe suhtes, näevad, et mees rabab hommikust õhtuni tööd teha ent ise tööle ei lähe, et natukenegi meest aidata ja perekonna nimel enda poolt panus anda.

Suurepärane, et sul nii läks ja said oma tahtmise järgi tööle minna. Aga leidub mehi, kes ähvardavad majanduslikult iseseisvuda soovivat naist nt lahutuse ja laste äravõtmisega. Põhjenduseks, et töötav naine ei saa ju kuidagi hea ema olla. Või siis hakkavad kiusuks salaja armukest pidama. Naist tööle ei luba, aga tuttavatele naise seljataga käivad ikka hädaldamas, kuidas perekond neid ära kasutab jne. Naudivad enda tähtsaks tegemist ja manipuleerimisest saadavat võimutunnet. Ole õnnelik, et sa selliste meestega pole kokku puutunud.

Te kõik soovitate naisel asjad pakkida ja minema kõndida.Aga kelle elamine see on, kus praegu elatakse, võib olla hoopis naise oma. Ja siis peaks mees olema see, kes ära läheb.Aga kui ta minna ei taha? Elu ei ole nii must-valge.

Kui minna ei taha siis tuleb suhtega vaeva näha. Ära ela elu keeruliseks? Siis on ainult valge!

to eelmisele:
"Aga leidub mehi, kes ähvardavad majanduslikult iseseisvuda soovivat naist nt lahutuse ja laste äravõtmisega. Põhjenduseks, et töötav naine ei saa ju kuidagi hea ema olla. Või siis hakkavad kiusuks salaja armukest pidama. "

Miks sa oled siis üldse sellise mehega abielus või lapsi saad? Näed ju ära mis inimene on, ega ei pea abielluma kohe esimese 2 kuu jooksul et aru ei saa kellega tegelikult koos oled. Ja enne abielu räägitakse sellised asjad selgeks, mis saama hakkab, mis on kelegi ettekujutus abielust jne.

No sinule on tõesti uudiseks, et iseseisev naine saab hästi hakkama ning sind ei vajata?Ja valisid armukese endale? IRW!