Mu elu kulgeb ühest valusööstust teise ja ebaõnn saadab mind kõikjal. Ma tean, et mul ei ole sulle midagi erilist pakkuda. Peale iseenda. Sa tähendad mulle stabiilsust, sellal kui mina omakorda suudan su ellu tuua pöördelisi hetki. Ma tahan, et teaksid, et sa ei ole lahendus mu valudele. Need jäävad. Nad tulevad ootamatult ja kaovad samamoodi. Vahel tundideks, vahel minutiteks, aga ka mitmeks päevaks. Neil hetkedel hoian eemale, et suudaks taluda. Ma ei oota sinult lahendust valudele. Ma ootan sinult seda, mida vaid sina suudad mulle anda. Sa tead seda. Et sa oled minu jaoks alati olemas, jagades rõõme ja kurbust. Jagades kogu elu. Siis suudan tulla toime mistahes kannatustega, olles õnnelik. Mina ju ei kõhkle, kui sinul on kannatused, iseasi, kas hindad seda.

aga ma ei teadnud seda varem. kas nüüd on liiga hilja valu ära kallistada?

täpselt õige aeg

Kallista, äga ära kurat hingamist kinni vajuta.

Teema algataja, kahju, et vaevled valudes. Soovin, et su olukord paraneks.
Kui mõtlesid seda tutvumiskuulutusena, siis soovitaks selle ka tutvumisrubriiki üles panna.