Ma igatsen Sind, aga ma ei lähene Sulle. Armastan Sind salaja kaugusest, mõõtmata aegade tagusesse aega peidan oma tantsusammud.
Igatsen Su hella, õrna ja hoolitsevat paitust, Su mahlakaid huuli, võbelevat ja kuristikku lennutavat kirge ning isegi Sinu käänulisi valesid.
Taevariigis oled Sa ingel ja kiilal jääl võiksime uisutada tunde...

Aga ometi jäid ühel jaanuarikuupäeval Sa teispoole jääd...Su jalad vajusid läbi...ja mu jaks Sa otsa.

Armastan Sind alati, mu kallis prints.
Jumaldan Sind.

Algus on nagu obadus pähe, edasi juba midagi toitvat.
Ma igatsen sind ka eih. Pea asi, et mingi eide jama edasi ajaksid. Siin on konkreetselt putšis.
Kirjuta tutvus kuulutus mulle :D

teemalgataja, mida sa jaurad? Teeme lähenemis protsesi ja ehk tekib keemia.

Tore, neid valesid armastad, sest muud ei olnudki. Ela hästi ja luuluta edasi.

Sa ahistad!

Pole mõtet enam igatseda, sinu asemel on juba keegi teine!

Tõsi, ahistada saab inimene, kes ei meeldi. Kui ahistab sulle armas inimene, siis see on isegi väga meeldiv.

Võluvalt kaunis mees ei ahista kunagi, ainult naiselik kütkestav pilk viib õhtu embusse ning öösel kirgede maailma!

Igasugune ahistamine on jube. Nakkushaigus.

Eriti loogiline jutt. Bimbo.

Mina sind ei igatse, ammu oled ilma nagu peni pehmest leivast!
Ela oma elu ja nii hästi kui oskad!

pehmest leivast pole kunagi puudust olnud !

Minul ka mitte, nii et unusta olemasolu ära!