Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Saatmata kirjad
Enesetapp
 
sotsioonik seal nurga lauas 05. november 2022, kl 13.17
Ma ei olnud kunagi homo. Ütlesid,et sa ei usu seda. Et kõik räägivad. Kästi sõimata debiilikuks.

Kuid ei olnud.

Ma ei saanud meeste peenistest erektsioone. Nendega koos olles ei tahtnud end nende peenistest rahuldada. Ega ka saada naisena nende rahuldajaks.

Tahtsin endale vaid suhteid.

Naistega.

Ma olin palju üksi keset inimesi. Olin loov ja kunstiline.

Igatsesin endale oma kunstilist sõpra. Suhet naisega, kellega koos käia väljas ja vaadata kunsti. Vedeleda talveöödel vaibal ning panna mängima cd ilusast muusikast, mida koos kuulata ja siis luule ja filosoofia vormis kommenteerida.

Igatsen siiani oma klassiõde Liisat.

Ma ei osanud siis teda hoida.

Aga ta oli väärt hoidmist kui avastasin elu lõpus, 20 aastat hiljem,et tahtsin teda tunda ja temaga rääkida suhetest ja maailmast.

Jalutada mööda Piritat.

Hoida käest ning siis lihtsalt istuda õrnades lembetes.

Igatsen endiselt,et oleksin tahtnud olla suhtes kellegagi, kes on korraks su elu kese.

Ja loomulikult seksi temaga.

Ja siis rääkimisi suhete loomise õppimisest ja sellest, kuidas saada iseendaks.

Ma suren lähiaastatel. Ärge unustage siis mind.

Igatsen kõige rohkem,et kooliaastat ehis oleksid läinud teisiti.

Et oleksin debiiliku asemel olnud intiimik. Ehk võtnud materjale ja siis koos õppinud neist arutlema kellegagi.

Oo ... ja suurim valu.

Et ei saanud kerhwieders seal majas sinuga olla ja jagada sureva hinge romantikapuhangut küünlavalgel, koos sinu noore poeedihingega.

Ma tapsin end ühe korra ära.

Siis kui vaimupuude laim lõppes.

Jõin end surnuks.

Sest keegi ei kaitsnud mu elu. Parksepp ei hoidnud laimu ära. Ja jõin surnuks,et ükski naine ei tahtnud enne seda saatuslikku surma tulla ja kaitsta kedagi.

Valus. Tapsin igaveses surma hirmus end mitu korda.

Ja sina ei tahtnudki hoida surevad hingesugulast.

Mul on üks haigus. Ma ei kandu aju dialoogisüsteemis edasi. Jään külmaks. Nii ei tunda minu sisemaailma. Ja heidetakse kõrvale.

Oh sina, mu noorusekauneim teenindajanna 2006. Aind kui saaksin sult kohvi veel. Et imetleda sind, sa kunstteos ning armelda su täiusliku vitu aroomides.

Enne surma tahaksin vaid,et saaksin kellegagi veel olla.

Natalia Oreira Wounded Soul

The Cure I miss You

Blondie playlist
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!