Leidsin jälle Alliksaare üles. Võrratu. Paneb mõtlema.

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

mulle sellised sundluuletused ei istu. aegu-praegu, pole-kole...Nagu esimene klass.

so what?

...mulle meeldib, selles on sisu ja tõde...

mulle ka meeldib, aga ikkagi on olemas paremaid ja halvemaid aegu

Mu lemmik luuletus!!!!

väga hea ju, kui lihtsal asjal on sügav mõte...
vastupidine variant oleks tunduvamalt häirivam
arvan, et põmmpea valis endale täiesti sobiva nime:D

Ikkagi arvatakse, et aeg saab halb olla ja inimene saab hea olla...