.........kes sa oled alati kuhugi teel. Läksid, vaadates veel üle õla tagasi, et minna koos minu naeratusega, lootes võib-olla, et võtad selle kaasa, andmata mingitki lootust sinuga veelkord kokku saada. Ma ei taha enam mingit seletust selle kohta, miks sa just nii läksid, aga tahan, et sa teaksid, et seda naeratust sa igaveseks mu näolt ei viinud. Rühin siin elus üksi edasi. Ma ei hooli sellest, et meid peeti "lootust andvaks paariks". Kui sa ei suuda muu peaga mõelda, kui ainult selle alumisega, siis olgugi see nii. Ja kui kord peaksid oma "eluõnne" leidma, nagu minagi olevat olnud, siis ära talle tee seda, mis sa mulle tegid. Ta ei ole siia ilma sündinud selleks, et haiget saada. Ela hästi Peeter.