Päev oli tuulevaikne ja õhk päikesekuumusest tiine. Lõolõõriline vaikus avatud akende taga. Teised olid läinud linna sisseoste tegema. Ega selliseid hetki sageli ette tulnud, et omapead jäetakse.
Tubades ringi jalutades silmitsesin päevinäinud esemeid, mis kõnevõime korral oleksid kindlasti palju võinud pajatada vanaema ja vanaisa ühiselt mööda saadetud aastatest.
Ronisin toapealsele, kus vanaema hoidis oma leerikleiti ja pulmariideid. Olime ikka neid varematel aegadel kevaditi õuele tuulduma viinud.
Riidekirstu kaane kergitamisel lõi ninna kerge koirohulõhn. Sukeldusin riietesse, tõstes kord üht kord teist eset silme ette imetlemaks, kui peent käsitööd vanasti taludes tehti. Kirstu põhjal märkasin roosidega rätikusse mähitud pakikest. Vanaema polnud seda kunagi mulle näidanud. Uudishimu ei andnud rahu. Avasin sõlmed ja leidsin eest linase nööriga kokku seotud, ilma adressaadita kirjade paki. Kuna teadsin, et kedagi pole kodus ja keegi ei näe mu salajast patutegu, avasin esimese ümbriku. Kiri oli vanaemale. Kirja lõpust avastasin kolm kilomeetrit eemal elava traktoristi nime, kes meil, minu mäletamist mööda igal aastal, kartulivagusid lahti ja kinni käis ajamas.
Sirutasin käe järgmise ja järgmise kirja järel. Ahmisin punetavpõsi endasse teise ilusaid tundeid minu vanaema vastu.
Paraku, peaaegu igast kirjast lugesin välja, et need kõik olid vastamata kirjad.

ja kunagi aastate pärast leiab sinu lapselaps pööningul ühe tolmualla mattunud iidse arvutirondi.
mingi ime läbi õnnestub sellele isegi hing sisse puhuda ja ta loeb kümnete kaup sinu
armsamatele saatmata jäänud ja sinule saadetud kuid vastamata jäänud meile...
ja talle mõistab, et enamuse nende objektiks on olnud üks naabertänavas elav hallipäine härrasmees, keda ta paar korda sinu sünnipäevadel on kohanud...

kuledasa H, mai tunne oma trepikojastki kõiki, rääkimata siis naabertänavast :)

Leidsin ka kirja raamaturiiulist ühe raamatu vahelt kui olin umbes 12a vana. Meite kodus oli komme, et raamatud olid paigutatud sektsioonkapi riiulitele nõnda, et nooremate lugemine allpool, vanemate kirjandus ülevalpool. Oma iga arvestades oleksin pidanud surfama riiulites allpool. Seega kiri oli avastamiseks mõeldud aastaid hiljem...?

Igatahes kirjas seisis nõndaviisi, nagu oleksin mina olnud koormaks kirja kirjutajale ja soovimatuna siia ilma oma tee rajanud nagu abinõude tarvituselevõtt oleks hiline olnud jne. Kirja sihtgrupp võinuks olla inimene, kes on minusuguse pahanduse tekitaja. Täpset sisu ma ei mäleta, kuid siiani kummitab mind see, kes võinuks olla see salajane kirjasaaja...?

*Kuigi arvestades seda fakti, ei olnud ma mitte pere esimene, ega sugugi mitte ka viimane laps ning kõigist on saanud eluloomad :D

Ometi aeg-ajalt mummuliste kardinate teeõhtutel lõõpimisi oma vere jälgi ajades jääb kirjanikul sülditükk läkastamiseni kurku kinni...


Nii et mine tea...
Võibolla oled Sinagi, kes siin loed minu veresugulane...? ;)


Aga väga hea rubriik siin - ei viitsi hetkel allapoole lugeda, et kes ja miks selle tekitasid, kuid idee on hea. Peaaegu et sama hea, kui LOLLIKLUBI :P