Tahaksin armastada. Puhtalt armastada. Midagi muud ma ei tahagi hetkel. Tahaksin tagasi hetki. Ma ju tean seda, et ma ei peaks elama kinni minevikus. Ütlesid ju küll, et kel pole minevikku, sel pole ka tulevikku. Jah. Sa said minust valesti aru. Ma ütlesin sulle, et ma ei looda midagi. Vist lootsin. Ei tea. Ma ju tean, et sa ei armasta mind. Ma õppisin sind armastama. Mul oli selleks piisavalt aega vahepeal. Mind pole elus ükski emotsioon nii tugevalt haaranud. Tahtsin sind suudelda. Hetkeks. Ma ei tohtinud. Minu jaoks oli see selleks hetkeks juba keelatud. Vihkasin sind selle eest, et selle mulle ära keelasid. Kas mõtlesid üldse, mida mulle teed sellega? Eks vist ikka mõtlesid jah. Kas see tundus paratamatusena? Kurb, et ma ei leia enda seest seda, mis vaja, et sinult küsida. Ometi leidisin endas midagi, mis lubas sulle rääkida, et sind armastan. See miski oli impulss. Tegutse impulsi ajel. Vajalikud sõnad selleks hetkeks.. Kui sulle naeratasin täna, kas märkasid valu minu naeratuses? Sest minu naeratuses oli valu. Tohutu valu. Sa ometi ju ootasid, et ma naeraksin. Keerasin selle sinu kasuks. Kui sulle meeldib nii, hea küll, ma naeran sulle. Naermine on raske, kui silmas on pisarad. Nähtamatud pisarad, tõsi küll. Varjasin neid sinu eest. Võitlus iseendaga. Teen seda ju pidevalt, miks mitte nüüd. Näitlesin sulle. Valetasin otse näkku. Vist mitte eriti hästi, vastandlik emotsioon selleks oli liiga tugev. Ma ei taha üle olla oma tunnetest. Ühekorra juba proovisin. Petsin ennast. Endapett pole hea. Elan edasi võimsa tundega. Ma ei valeta, minu sisse jääb alatiseks elama üks väike lootus. Valed liigutused ja sõnad sinult toidavad seda lootust, et teda siis jälle valusasti lüüa. Ma ei kujuta ette, kui kaua elan veel nii. Ja kui keegi tahab mulle nüüd öelda, et mul on elu ees ja ma olen veel noor ja mis veel, siis mingu põrgu. Ma ju tean seda. Ma ei ela oma tulevikule. Ma elan hetkele. Leppige sellega. Ma mõtlen liiga palju. Mulle meeldib mõelda. Ma tean, et mida rohkem sulle mõtlen, seda raskem mul on. Las olla. Ma ei püüagi end päästa. Lasen endal olla. Kunagi oli minul ka hea. Kunagi sain ma olla sinuga. Uskusin ju tõsimeeli, et jääd mulle alles. Ma ei mõelnudki sellisele variandile, et me katki läheme. Me läksime katki. Me olime tegelikult pikka aega katki. Ma ei tunnistanud seda endale. Minu tunne jäi alles, sinu oma kadus. See tegi haiget. See tegi kohutavalt haiget. See oli ju nii ilus. Sa ju olid. Kuidas sa said ära minna?? Kuidas sa said meid lõhkuda. Ma jäin sind igatsema. Ma olin hüsteerias. Minu sees oli pikka aega kõik surnud. Enam ma endal surra ei lase. Äratasin end ellu sellega, et hakkasin endale valetama. Mäletad, kuidas me jalutasime. Hoidsime käest. Meie vahel ei olnud midagi. Veel. Sa meeldisid mulle. Meeletult. Tundsin end igavesti õnnelikuna. Esimene musi. Esimene suudlus. Ma olin õnnelik. Ma ei uskunud, et suudan üldse nii õnnelik olla. Aga see oli ilus. See kõik oli liiga fantastiline. Vahel me lamasime diivanil kaisus, meiega olid veel pimedus ja muusika. Vahel oli muusikaks vaikus. Koos sinuga oli see kõige ilusam muusika. Ma ei vajanud midagi muud peale sinu läheduse. Ja ma sain sinuga rääkida. Ja ma sain sinuga vaikida. Olin su lähedal. Tundsin, et olen armastatud. Et keegi suudaks veel seda emotsiooni minus tekitada, tundub võimatu. Praegu laulab mulle kõrva Nicole Kidman. Ta ütleb, et äkki tundub maailm täiuslikuna. Kuidas ta küll teadis? Vigu ju ei olnud. Sinuga koos ununes kõik. Kõik, kõik, kõik. Olime sina ja mina. Meie. Meid enam pole. Oled mu esimene armastus. Väidan seda kahtlemata, kõigile, kes tahavad kuulda. Kuulete?! Ma armastan teda, nagu pole veel armastanud kedagi teist! Annaksin palju, et saaksin sinuga koos olla. Ka sellest piisaks mulle. Tahan, et sa lihtsalt oleksid alles minu jaoks. Ole minu juures. Aga ei, sa ju ei saa. Kui sa mind täna kallistasid, tegid sa seda teisiti. Üks käsi oli all ja teine üleval pool. Me ju ei kallistanud nii. Miks sa muutsid ära meie kallistuse? See ei ole minu suhtes aus. Sa oleksid võinud midagi alles jätta. Laua peal on sahtel. Sahtli sees on lill. Ma ei ole eriti hea taimede eest hoolitseja. See lill on täiesti kuivanud. Luuderohi. Ma panin sahtli sisse sinu.Mälestus sinust elab seal. Seal elab koos mälestusega see armastus, mis kasvab kogu aeg. Lootus elab ka. Tema nii palju ei kasva. Kasvab pettekujutelmade abil siis, kui sina selleks põhjust annad. „Pool südamest mul suri sellel päeval...“ laulab Priit. Pool minu südamest suri 26.03.2007.

http://www.dailymotion.com/video/x11dzf_kidman-mcgregor-come-what-may

elan praegu sama läbi ja veel hullematki.

julgesin kirja ka ära saata. arvasin, et kirjutan sellesse foorumisse. otsustasin - ei. vajutasin nuppu - send.

to aga mina! küll sa oled ikka loll..aga mina saastsin kirja ära..kellele see autor siis saadab? loe ikka kiri läbi kah!

tead ka minu hing karjub temajärele, täpselt nagu oleksin ma ise kirjutanud. ei võitle samuti selle tunde matmisega eneses, sest see on liiga ilus, las ta olla seal, kuigi on väga valus. ja mis kurvemaks teeb,tal on uus tüdruk,kena, hea iseloomuga. kuid see tüdruk pidi olema selline, kes võtab,mingi aeg on koos ja siis jätab maha. lihtsalt kasutab ära oma vajaduste rahuldamiseks ja kui ta on selle saavutanud siis adjööö. ei taha et ta haiget saaks, sest ta on seda niigi väga palju saanud. räägiksin temaga sellest, kuid see oleks asjatu, ta nagunii ei kuulaks mind:(

oeh.. usute või mitte, aga minul peaks see kõik olemas olema. elan temaga koos, keda ma armastan. tean, et tema armastab mind ka. meeletult. ei, ma ei kirjuta eputamiseks või lolli mängimiseks. ma kirjutan kuna su sõnad panid mulle meelde tuletama ennast ja armastust. me elame mehega koos, aga seda erilist tunnet enam ei ole. jah, me oleme olemas üksteisele, aga paistab, et teame seda liiga hästi. ei ole enam neid tundeid ja momente, kus ma elaks hetkele. on ainult töö, igapäevaelu ehk kokku rutiin. ma isegi ei tea. miks ma siia kirjutan, aga sisetunne ütles, et pean. tunnen, et sul läheb veel kõik hästi. inimene, kes elab selliseid asju läbi, mis ei ole tekkinud tema süü läbi või kättemaksuks ei tapa, vaid teeb tugevamaks. keegi tark ütles mulle kunagi, et kui sa tahad midagi saada või leida, siis lõpeta selle ootamine või otsimine... pole veel kunagi pidanud pettuma selle targa sõnades.

,kuid nii ilus muinaslugu
http://www.youtube.com/watch?v=58TgxTejO2A

eputaja platsis