Igasmõttes on üksikul inimsel kergem. Mina ei tea kuidas selle elutempo juures veel eraldi sööke valmistada, endale ühtemoodi ja lapsele mehele midagi muud. Majanduslikult ka suht kulukas-olen proovinud.
Jah muidugi, saab köögiviljadest maitsvaid sööke -aga kaua sa pakud kanafileed ja juurikaid.Kasvav laps vajab siiski mitmekesist sööki, ja sinna kuuluvad makaronid, krtulipudru- kastmed jne.
Teraleiba ja kalkunisinki sööb terve pere minu järgi, samas oleks minust egoistlik osta koju vaid neid sööke mis mulle ahvatlust ei tekita. Vahest kui mees laps ära-ostan tõega vaid koju lahjasi asju ja minimaalselt, ja on suht lihtne võideleda kilodega. Samas, kui kapis ikka midagi head, tahaks ka tükikest, ja nii ma ka teen.
Vahest lapsel õhtul kell 20 veel söögiisu siis, ise näljasena talle võileibu tegema, ohh jah ja eks siis isegi midagi suhu pistan.(laps on 5 a)
Ühesõnaga, pereemad-kuidas te saate kõhnuda perekeskel, kes kõik pigem saledad ja vajavad korralikku sööki????

Peab olema raudne tahtejõud... Kui aega/raha on, siis võiksid koju muretseda mingi trenazööi, millega üleliigseid kaloreid kulutada.

no, samas enamik on pereinimesed teatud vanuses, eks. ja ikka suudavad maha võtta. lapsele võileibu tehes sa küll ise ei pea neid sööma, siin on probleemiks tahtejõud lihtsalt. mul lapsi pole, mees on, teen toite rasvavaesemalt, ise söön väiksemaid koguseid ja salatit juurde, värsket kurki näiteks, see ei anna pea üldse kaloreid. mees ei kurda, pigem ei taha enam ema tehtud rasvast nõretavat toitu süüa, kuna keha harjub rasvavaesema toiduga väga kiiresti ja siis see rasvane toit hoopis tekitab seedehäireid ja kehva enesetunnet. enamasti praen peaaegu ilma rasvata, näiteks kui teen hakklihaga toitu, siis hakkliha pannile, õli ei lisa, kaas peale ja hakklihast või ükskõik mis lihast tuleb tema loomulik rasv välja ja saab edukalt praadida ise õli lisamata. ja siis kombineerid toidu sinna peale. hommikusöögi sööd rasvavaesema, näiteks puder pooleks vee ja piimaga või kui pole aega teha, siis väherasvast jogurtit. kõlbab ka joogijogurt, 1,5 %-ne. see on suur pakk, saab laps ka omale sealt võtta, kui isu on. varu omale õunu, neid sööd siis, kui näljatunne on.

Pereemal on tõesti üksi raske hakkama saada. Õnnestub asi siis kui on motivatsiooni. Kindlasti tuleks pere kaasata oma salenemisse. Issi võib ju ka lapsele need õhtused võileivad teha. Kindlasti kulub kõigile ära: vähem suhkurt, vähem rasva ja ohtralt köögivilju.
Aga kust leida motivatsiooni?

mul on lihtsalt mõnest kilost vaja vabaneda, kuna ülekaal pole suur, pehme võru puusa-alakõhu piirkonnas.Aga tundubki nii, et mida vähem on vaja alla võtta seda raskem see on.
ma ei tee rasvast nõretavaid sööke, keedan putru ka alati veega pooleks piimaga jne.Võid me ei kasuta, light sulajuust jne. Olen aga seda tüüpi kes peale kuute üldse ei tohi süüa ja see annab kindla tulemuse, vahest jõuan töölt ka kell 19 siis ikka sööks, ja pere tahab ka koos süüa...see on natuke ka sotsiaalne tegevus meil.
Kui on minu karmid dieedi päevad olen nagu ära lõigatud neist, sest söögiga mängimine on viimane asi mida siis teha tahan . Siis praevad ise endale plemeene ja muna , see pole ka õige leian. Olen seda meelt, et laps peab saama korralikku kodutoitu. Õhtuti üritan jalutamas käia, aga olen ainus pereliige kellel kaaluga probleeme, kõigile meeldib süüa, ja mees ei pea mind ka paksuks, noh 38 suurus riided veel mahuvad kah. Ostab õhtul teleka ette pähkleid, vahest toob sooja stritslit jne. on jube raske-vaadata seda pealt!

mina tegin nii, et tegin perele kartuleid, juurvilja ja liha, ise sõin sellest vaid juurvilja ja liha, kartulid jätsin söömata, sama tegin riisi ja makaronidega.
Toimis küll, kõik on võimalik, kui tahta,
Aga selge see, et mingit ühepaja toitu sel juhul ei tee, kõik tuleb eraldi pottides keeta, siis saad valida, mida sööd, mida mitte.

kas ma söödan oma last paksuks kui teen talle ja endale ainult piimaga pudru ? Siit jääb mulje,et veega pooleks on ok aga ideaalis peaks kõik sööma veega keedetud pudru.Kas tõesti ?

ei ea sa sööma veega pooleks putru, kui pole kaaluga probleemi. aga kui on probleem ja tahad maha võtta, siis see veega pooleks tegemine on üks võimalus, kuidas kaloreid kokku hoida. kaalujälgijad soovitavad üldse vaid veega tehtut, mulle nt see ei maitse

ei pea keetma veega pooleks, aga mina lihtsalt teen nii, sest moosi pannakse nagunii ka peale.

Mina ostan rasvata piima ja teen oma viie päeva pudrulaari korraga valmis - kaerahelbed, kaerakliisid ka juurde, nats soola. Siis jagan pudru portsjoniteks karpidesse ja külmikusse. Mitte midagi ei juhtu sellega. Igal hommikul võtan karbi, pistan pudru mikroahju sooja, aga lapsele-mehele keedan iga päev erinevat putru 3,5% piimaga.
Nii saame koos süüa. Mees paneb pudrule võisilma, laps eelistab moosi, mina panen teelusikatäie mett. Nemad joovad piima kõrvale, mina lahjat jogurtit. Mees saab võileibadega pudru juurde ise hakkama, õunu v pirne puhastan-lõigun ka paar tükki (ei meeldi mulle need säilitusaineid täis koored, ei taha neid lapsele sisse sööta), laps näkitseb minuga koos neid - kõik häppid ja kõht hommikul kõigil korralikult täis.

Kasutage minu ema meetodit:

-tegi söögi valmis, koguse arvestas nii, et meie, teised pereliikmed söönuks saaksime. Tõstis kõik toidu lastele ja mehele ette, iseendale võttis sealt kõrvalt alustassile pisikese portsjoni ja eelistatavalt toidu lahjemaid koostisosi (näit salatit rohkem, praeliha vähem kui teised).

-kui ostis kooke või komme, pistis kõik kohe lastele pihku, ise võttis sealt paar kommi või väikese ääre, enda tehtud kookidega sama lugu. Kui keegi midagi head tõi, siis käskis tal kohe lastele jagada. Me olime hea isuga ja naljalt järgi midagi ei jätnud, aga ka järelejäänud toidu sokutas ema külmkappi ja pakkus pärast kellelegi (kas sa ei tahaks nüüd seda ära süüa?), ise ta jääke ei söönud, viskas kasvõi minema.

Kui seltskonnas keegi hakkas ütlema võta endale ka rohkem, siis keeldus: aitäh, ma juba toidu tegemise ajal sõin ka, ma enam palju ei tahagi. Või magusa puhul: las lapsed söövad, mulle pole seda nii hädasti vaja! Kõik olid vaimustuses, et vat kui üllas ema, muudkui mõtleb laste peale. Hiljem on ema tunnistanud, et see nn. "lastele kõige ohverdamine" oli ka tema kaalu kontrolli all hoidmise nipiks. Püsis kogu aeg saledana üle keskea, alles vanas eas üksi elades (ja süües)on võtnud natu-natukene juurde, :)

Idee on hea, aga teostus iseenesest mulle väga ei meeldi - ega lapsed, külalised (ja meeski) pruugi ju mõttest nii aru saada, vaatavad, et näe, ema ümmardab meid, endale võtab vaid meist ülejäänu, oma alustaldriku servakesele. Kuidagi alandav tundub.

jah, see kipub juba meenutama neid ürgkogukondi, kus naisel polegi ette nähtud söögilauas istuda ja süüa - peabki toiduvalmistamise käigus kiibitsedes oma kõhu täis sööma ja pärast pealt vaatama, kuidas mehed-lapsed söövad.

vahest sa lihtsalt siiski võtad endale ilusti ja viisakalt serveeritud portsu, lihtsalt väiksema, kui teistele paned ja kõik.
üldiselt, inimene, kes pereemana mahub 38 riietesse, sa küll ei peaks põdema. sa pole ju paks vaid väike :)

Ma ei saa aru, mis tähendab, et perele teen eraldi süüa? Kas pereliikmed ei võigi tervislikult toituda? Mina olen 4 liikmelise pere ema ja meil söövad kõik kaaluka toite. Lihtsalt mina kaalun oma osa ära ja teised tõstavad niipalju, et kõhu täis saavad.