Olen hädas. Inimesed, kes Te olete ennast näljutanud, palju olete kilosid kaotanud ja kaua end niiviisi piinanud.

Mina üritasin ühe päeva söömata olla (veepäeva proov) - lõunaks oli veresuhkur nii madal, et süda oli paha ja oksendasin sappi. Enam iial ei karista end sellise asjaga.

Sa võid katsetada, aga öeldakse, et tark õpib teiste vigadest. Kui sa oma harjumusi ei muuda, ei ole sellest näljutamisest mitte mingit kasu - lõpuks kaalud ikka sama palju või veel rohkemgi.
Siin foorumis on väga palju näiteid sellest, kuidas palju väiksema vaevaga saab kilodest lahti. Pigem jäta pärast kella kuut söömata vms.
Ja vastus su küsimusele - olen neli päeva väga madala kalorihulgaga vastu pidanud, üle kolme kilo kadus, kuid siis sõin selle paari päevaga tagasi.

proovisin umbes aasta, võtsin kõvasti alla. kui enam ei jõudnud (no ei funktsioneeri aktiivne inimene normaalselt, kui päevas 600-1000 kcal tarbida), ei osanudki enam süüa. buliimia ja dieeditamine juba mitmendat aastat, iga jumala päev on võitlus- kas süüa, kui palju, millal, kellega, kas pärast oksendada või mitte, jätta siiski söömata?

N20/170/56

"iga jumala päev on võitlus- kas süüa, kui palju, millal, kellega, kas pärast oksendada või mitte, jätta siiski söömata? "

Täpselt minu elu. Mis võtta, mida jätta, kas süüa, kellega süüa, kui palju, mitu kalorit, kas jätta söömata? 400kcal andev jogurtitops või kodujuustutops tundub kõige nuumavama ja rasvasema toiduna, iga õun, mida söön, on arvel, iga vähegi suurem kõhutäis saab osaliselt välja oksendatud... Ma ei oksenda magu tühjaks, aga umbes pool endast välja küll.

Ma ei oksenda tihti, kord-paar nädalas, aga sellest piisab, et enamvähem kogu aeg oleks kurk valulik, neelatada valus jne. Omamoodi on see hea, sest kui neelatada on valus, siis ei ahmi toitu ka endasse nii palju.

Kõik algas sellest, et ma olin 20 kilo ülekaalus, kaaludes oma 177cm juures 87 kilo. Üks tähtis inimene ütles mulle väga kehvasti kaalu kohta, peale mida muutus toit päevapealt mu vaenlaseks. Praeguseks olen 79 kilo peal, eesmärk on veel alla võtta, veel ja veel, kuniks kõik see rasv maha sulab. :/

parem ära alusta, nii palju jama võib sellest tekkida. paar kaotatud kilo on selle kõrval köömes, ei ole seda väärt.

Ma olen ka mõelnud sellele ja juba mõtlemine muutis mu õnnetuks. Nii ei olegi ma alustanud mitte kunagi dieeditamisega. Eluaeg olen palju söönud, maalaps ikkagi, aga samas ka palju liigutanud ja nüüdki teen agaralt sporti, sest mulle meeldib see fiiling, mis peale trenni tuleb. Täna tegin n.ö intervalltreeningut, 100 sammu kõndisin, 200 sammu täie rauaga jooksin ja jälle 100 sammu kõndimist, 200 jooksu... Ja võimlemine ning korralik venitamine takkaotsa. Olen mõnusalt rammestunud, mmm. Hea tunne ja isegi megaisu pole, 3 kiivit sõin ära. Tavaliselt söön ikka terve sea kohe ära:)
Aga jah, ma ei suuda isegi mõõdukalt dieeditada, juba see mõte ajab mu hulluks, et saan vähem süüa. Mul pole mõtet kaalu jälgima hakata ja ega pole põhjust ka eriti, aga jah, ma see veidrik, kes tahaks oma rindu väiksemaks, need ainsad kehaosad, mis mind häirivad ja väga. Ja ilma opita tundub, et ei saagi. Dieet on veel õudsam variant. Krt.
Aga kõiki inimesi, kes suudavad oma toitumist kontrollida, s.t dieeti pidada, suur suur respect!

See aitab vist ainult siis, kui seda ei tehta teadlikult. Kui kogu aeg mõelda "Ma ei tohi süüa! Ma ei tohi süüa! Ma ei tohi süüa!" tekivad lõuks sellised neelud, et süüakse üle ja kilod tulevad juurde, enne kui kaduda jõuavad, ja pealekauba võib selline asi buliimiani viia.
Aga jah, kui harjutada ennast söömist "ära unustama" võib päris palju kaotada, isegi kui süüa vahepeal hamburgerit. (Omad kogemused.)

Ei teagi, mis peale hakata. Kilod hüppavad üles-alla. Kord normis, siis laes, siis normis ja jälle laes.

Siin on näide ühest loost:

//Näljutasin end 5 nädalat- Evelin

Kõik sai alguse sellest, et mu poisssõber ütles mulle joogisena, et ma olen liiga paks. Muidugi võtsin mina seda tõena ja nutsin silmad peast. Siis otsustasin, et pean kaalust alla võtma. Ma tean, et nii pole õige, aga ma ikka tegin seda. Ma ei söönud hommikul, alles lõunal kell 12 sõin ära väikese tassitäie dieetjogurtit ning siis taas järgmisel hommikul. Ma kukkusin koolis mitu korda kokku, kuid vabandasin end sellega, et mul on kõrge palavik, aga olin ainult tööde pärast koolis (ega nad seda eriti ei uskunud, sest ma ei lasknud ennast kraadida). Pidasin niiviisi 5 nädalat vastu, kuid mis juhtus??? Esiteks on nüüd mu rinnad olematud, teiseks jään ma iga pisikese tuulehoo järel haigeks, aga ometi meeldib mulle selle asja juures see, et 17,5 kilo on kadunud. Nii et igaüks otsustagu ise, aga mina olen sellega rahul. Õnneks jäi mulle ikka võimalus lapsi saada. Olen õnnelik 2 lapse ema. Tookord olin vaid 17. Tahan lihtsalt teada, kas kellelgi on olnud nii või on praegu? //

TUNDUB POSITIIVNE JUTT, PROOVIN KAH :)

olen 4 päeva söömata olnud sellepärast et ei ole lihtsalt isu ja nii imelik kui ka ei ole, mul ei ole kordagi kõht tühi, pigem vastupidi. Võin vabalt süüa teha ja vaadata kuids teised söövad, aga ei suuda lihtsalt süüa. Kogvi piimaga ja vett ja veega mahla olen joonud, janu on tihti. Kaalust on 7 kilo maha läinud. Mitte kuskilt ei ole paha, teen ka joogat ja ei ole kokku kukkunud ega mitte kui midagi viga, isegi magan normaalselt. Mis tagajärjed sellel on ja millal ma süüa suudan ja nälga tunnen ei tea ja mis minuga toimub ei oska öelda. Elus on keerulised ajad, võipolla on see närvidest.Ülekaalu on veel tegelikult küllaga, nii et siiani mind see veel muretema ei pane.

On ka minul olnud nälgimise perioode. Märtsi lõpus olin söömata 8 päeva, jõin ainult teed ja vett, mitte midagi muud ei tarbinud. Võtsin alla 7kg. Varem olen allavõtmiseks söönud ainult hommikuti. Näiteks sõin eelmisel suve perioodil hommikuti 2 praemuna ja lehtsalatit hapukoorega või siis keedumuna ja sinna tomatikurgisalat hapukoorega kõrvale. Ei olnud üldse keeruline. Aga pärast tuleb kaal kiiresti tagasi kui hakkad normaalselt sööma. Lihtsalt mina ei oska hoida kaalu, alati probleeme olnud sellega. Jo-jotan koguaeg ja ühest äärmusest teise. Väiksem kaal on olnud mul 48kg ja suurem 62kg. Aga tahtejõud kui on väga tugev, siis suudan väga kergesti alla võtta, kui puudub siis ei ole mõtet üritada ka.

erle, kaua sa niimoodi praemuna ja salatiga elasid ja palju kaalu alla läks? huvi pärast küsin, kaagutama ei hakka;D

Minul on juba pikki aastaid nihe vist peas. Esiteks ma ei söö mitte kunagi kellegi juuresolekul. Tööl olen seega söömata. Hommikul söön ühe võileiva ja ühe väikese topsi jogurtit.
Õhtul söön teise võileiva ja teise topsi jogurtit.
Kohvi joon piimaga. Vett joon palju. Õlut joon ka palju, aga ainult nädalavahetustel.
Sellises kaalus olen vähemalt viimased 5 aastat. Mitte midagi ei muutu. Ma ei kujuta ette, kui palju ma siis kaaluksin, kui ma teiste inimeste moodi sööksin.
Aga põhiliselt ei söö ma sellepärast, et ma vihkan oma keha ja söömine ei paku mulle mitte mingisugust naudingut. Mulle ei meeldi erinevad maitsed. Need minu võilevad on rangelt ühesugused (üks viil röstisaia+või+singiviil+2 viilu juustu) ja jogurt on ka alati virsikujogurt. Mu organism on vist selle skeemiga nii harjunud, et kui ma juhtungi midagi muud sööma, siis hakkab mul kohe paha.

Ahjaa. Trenni ma ei saa hetkel teha, sest puusaliigesed lähevad vahetamisele. Tavaline käimine on ka kohati raskendatud.

Kaalusin siis hommikuti ja igapäev oli läinud pea 0.5kg alla, vahepeal seisis ka. Võtsin umbes 2 nädalaga alla 10kg kanti.

2nädalaga pole võimalik alla võtta 10 kg!

See kaalulangetamine on üks raske ja keeruline asi. Ja kõige keerulisem on seda mõistlikult teha. Kui näljutada, siis kaal läheb küll, aga pärast on üks häda js teine häda ja tervis nässus. Minu respect neile, kes kaalulangetamise ja selle hoidmisega hakkama saavad ilma, et ennast luukereks näljutavad. Päris kõhe on vaadata auku vajunud põskede ja olematute lihastega naisi, kes ikka veel ennast paksuks peavad....

10kg 2 nädalaga on küll võimalik.

näljutan end hetkel.
nii hea on olla.
hea on tugev olla.

kui palju te siis sööte näljutades?
või kohe mitte midagi ei söö?

No ilmselt vist jah peaaegu mitte midagi või siis imenatuke hästi lahjat jogurtit umbes klaasitäis.

kui ennast nädal aega "näljutada" kas siis välimuses ka midagi muutub?

Ise proovisin nii : Igal hommikul söön korralikult ja lõunal ja õhtul ainult vesi ja muudkui vesi . Võib ka olla 1-2 puuvilja. Ja kui üks päev möödas on, siis tunned kuidas söögiisu hakkab ära kaduma . Võids olla isegi niihea söögi juures kui tahad, aga ei ole isu ;) , Soovitan :), kes tahaskid kaalust alla võtta!

just sai nädal nälgimist täis, esimestel päevadel jõin ainult kohvi piimaga ja vett, siis edasi natuke veega mahla lisaks ja hiljem ka ananassi natuke. Ei näljutanud ennnast meelega, aga kuna söögiisu miskipärst kohe üldse ei ole ja süüa ei suuda, siis vaatasin, et oi kui tore, saab kaalust ilma igasuguse vaevata maha. Kõht tühi pole olnud, olen sundinud ennast seda ananassigi sööma. Paha kuskilt ei ole ja kõik on korras siiani:) Kaal on langenud 7 kilo, olen teinud joogat ja muud trenni ja mitte kuskilt ei ripu nahk ega mitte kui midagi, figuur on läinud lihaselisemaks ja väga kena, huvitav, millal söögiisu tuleb! Tõesti, teen perele süüa ja võin vaadata oma lemkmik toitu ja kas või käes hoida, aga süüa ei taha, imelik!

täna ka alustasin, hommikul kohv piima ja meega, lõunal maitsestamata jogurt vaarikamoosi ja kliipadjakestega ja pool greipi...vist sõin liiga palju? nüüd joon vett ja rohkem ei söö midagi.

mul esimesed 2 päeva rasked, aga siis tõesti, nagu söömisemotsioon kaoks ära :)

tänane päev ei tulnud üldse välja, lisaks sõon veel pizza ja näkileibu :(:(:(

Tihtipeale järgneb näljale õgimine.

Mina just lòpetasin suure taldrikutàie pasta sòòmise kui selle teema lahti tegin. Tegelt on kogu pàev nii, et algul sòòn ja siis kahetsen. Ei saa kohe endaga hakkama. Peaks kah vist kahe muna peale pàevas minema :(((

Hetkel mul selline dieet: 2 tassi kohvi, 1 tass rohelist teed ja
12:00 150g dieetjogurt
15:00 1 roheline õun

Päeva peale kokku ka 3 liitrit vett.

See ongi näljutamine. Lihtsalt eksperimenteerin.