Naised,kas olete mõistuse kaotanud või?Olen ise kah ülekaalus veidi,aga no nii kaugele palun ikka ärge minge,nagu siin teemaalgataja ja veel mõned.Ausõna,see on julm haigus,mis toob kurvad tagajärjed,Katsuge ikka nõistust säilitada! Ütlen seda ainult hea pärast.Ma tean,mis on ülekaal ja see,kui oled enne olnud väga sale,ausõna tean.ASga no et nii kaugele-ei tohi,kuulake vanemat inimest!!!

Mul ülekaalu kuskil 10-15 kg, tahaks alla saada, sest on sünnipäev tulemas ja kleit ei mahu selga, huvitaks mindki kui palju ma selle ajaga jõuaksin maha võtta ku söön hommikul ainult putru! päeva jooksul, siis palju teed, vett ja kohvi! :D kellel kogemusi andke teada, kas on võimalik väikeseks jäänd kleit taaskord selga saada! :D N.B. sünnipäebv, siis toimub 10.07!

5-6 kilo võid alla saada, oleneb ainevahetusest.

Aa unustasin, et ka jooksen peale hommikusööki mingi 3 km, sest rohkem ei jõua üpraegu, pole ammu jooksnud! Aga 5-6 kilo selgelt vähe, äkki peaksin unustama ka hommikuse pudru? :(

Koolis tegin kõvasti sporti.Esindasin kooli,rajooni jne.Peale kooli läksin tööle ja kosusin umbes 20kg.Ühel hetkel avastasin,et olen tüse ja meeste seas lööki vähem.Noor ja loll jätsin päeva pealt söömise järgi.Ma arvan,et 10 veepäeva tegin.Peale seda oli magu kokku tõmbunud ja ega enam eriti sisse ei mahtunudki.Kuna elasin lõbusat elu,siis kodus konutamist ja näljendamist ei tekkinud.Mõõdud olid siis 169/52.Paari aasta pärast sünnitusmajja minnes kaalusin 59.Peale sünnitust jälle 52.Aga elu parimas vormis olen nüüd.Teen jälle kõvasti sporti ja leian,et lahja lehm ei ole tähnikhirv.Mõõdud siis 39 aastane,169cm ja 61kg,rasvaprotsent 17.Kannan riideid nr.36.Enda näljutamise tulemusena noorelt tervis vist eriti kahjustada ei saanud.Kui inimene tunneb end oma kehas halvasti,siis mina küll arvan,et tuleb äärmuslike meetoditega kaal normi saada.Keha vajabki šokki,et muutuda.

Maise ka mõtlesin, et korraldaks shoki oma kehale, pärast läheks ikka trenni ka ja ega peale sünnipäevagi ennast käest lasekski!

Ja ära kurvasta,algul trenni tehes veits kehakaal tõuseb,sest lihasmass hakkab kasvama.

No näljutamine on ikka väga vale asi, süües saab ka saledaks, tuleb aint õigeid asju süüa.Minul läks kolme kuuga 15 kg ja olen väga rahul, tühja kõhtu pole kordagi kannatanud.Varem sõin ka kõhu pungi täis,nüüd olen õppinud sööma ja väga kerge tunne on.

Kuidas su dieet välja nägi?

Kui mu sport + toitumine ebannestub, siis hakkan ka nälgima. Midagi teha pole, põlved on juba vigased sellest jooksmisest (mass ju liiga suur, 170/68). Jooksen ikka min 1 tund järjepanu, enne seda ka tempokas kõndimine 10 min enne ja 10 pärast.

Täna on üldse kehvasti läinud; hommikusöök läks päris metsa: 9 viinerit, 3 viilu juustu, mikrokas ajasin soojaks. Mmm...palju see kaloreid teeb, ma ei julgegi arvutada. 600 kcal?

Aga nälgimisega see jama, et ei saa sporti teha. Ja päris nälgida ma ei suudakski, aga toime tuleks, kui näriks puuvilja või jooks mahla. Aga see poleks siis enam ilmselt nälgimine, puuvili ja mahl ju tegelikult päris kaloririkkad. Fck, miks see nii raske peab olema?

Teretulemast kaksikõde/vend? Irw.

No ma võin siis olla n.t pakskatsetaja. Sobib?
Jõudu kõigile katsetajatele. Nüüd jooksma:)

Homsest hakkan nälgima, muu lihtsalt ei avita.
Kui see ka enam ei aita, no siis tuleb elada paksuna edasi. Fck, vihkan oma jämedat keha.

muud varianti enam polegi.

170/68 nüüd küll eriline metsik ülekaal ei ole, et peaks jooksmine jube koormav olema, vb sul tempo vale või lihtsalt antud spordiala ei sobi?

Nüüd siis mina pean ka hakkama nälgima:)Ei saa enam nii jätkata, pean saama kiiresti 5kg lahti. Mida kiiemini seda parem. Ootamas on ees reis soojale maale ja nüüd mõtlen, et võiks ikka julgelt rannas ka lesida. Niiet olen homsest nälgija:)

oh, ma hakkan ka homsest nälgima...ka 5 kilo vaja kaotada.

Ma tahaks 2 nädalaga 10kg võtta alla. Alguses arvasin, et ehk maggi dieediga, aga millegipärast ei istu see mulle, kui peab täpselt peab midagi sööma. Väga lahe oleks kui saaks kellegiga rääkida oma päevast, kuidas läks ja et ikka ei annaks alla ning häid nippe. Ja kaks nädalt möödas siis koos sellest dieedist tervislikult välja tulla, mitte õgima kohe hakata. Loomulikult 10kg on suht drastiline ja kui vähem võtan alla pole ka hullu, ikkagi midagi. Tahan iga hommik jooksmas käia, hommikust süüa korralikut (ikka mõnusalt) ja peale seda kohvi ja taime teed või näiteks keefiri. Kui tuleb nälg või õgimishoog siis söön, aga ainult ühte asja ja tervislikult nagu näiteks ainult tomatit või ainult kurki või näiteks arbuusi. Tahan ka lihtsalt aega maha võtta, lihtsalt puhata, lugeda raamatut, nautida päikest ja käia jalutamas.

Kui kellegil oleks huvi, minu email on elenake@myself.com

Loen, loen ja ei usu oma silmi - kas tõesti on noortekas nii vähe tegemist, et te kõik siia ronite? Kahtlen sügavalt, et antud teemas mõni üle 13-aastase inimese vastus on.

Aga näljutage pealegi, las emmed-issid hiljem plekivad teie psühhiaatriakliiniku arveid!

Ilusat suve!

Ma 35, aga 10 kg ülekaalu. 13a näljutab hetkeajel, varsti lööb käega, sest nad ei suuda, kui just hullult oma ''paksuses'' kinni pole.

to nojah - kus siis need 13 aastased ikka õpi? Oma emalt! Minumeelest see on nii vale arvamus, et näljutavad vaid teismelised, kas siis pärast teismelise elu on kõik järsku korra ja polegi vaja saledaks saada? Hmm?

to nojah:
Ma julgen arvata, et selliseid kiiksuga toitumishäire all kannatajaid on palju ka 20-40 aastasesi. Mul töölgi üks 35a, kes arvab, et pekist saab lahti siis, kui päevas 3 tl punapeeti sööd. Toidu ampsu teeb siis kui pilt hakkab eest minema. Vahel satub hoogu, kui korraga laual väga häid asju, siis kaotab kontrolli. Ja siis on nädal aega teemaks, kui palju on kaal kasvanud ja kuidas ta ei suuda NÄLGIDA.

Mina olen 27 ja tunne on, et hakkan ka äärmustesse vajuma; õnneks ei suuda ma siiski nälgida, pilt läheb silme eest mustaks. Aga jah, see on tegelikult suur probleem, see kaaluteema sööb ikka hinge seest ära. Masendav.

Nõus :(

kahe nädalaga 10 kg? siis peaks ikka eriline mammut olema, et nii palju alla saada? ja üldse see 10 kg 2 nädalaga tundub väga utoopiline.. ei usu, et õnnestub, isegi kui "toitud" vaid veest..

Tere!
Ma olen 19 ja ma ei ole pikka aega ennast kaalunud, sest pole julgenud. Ma olen 2 aastat toitumishäire all kannatanud ja ma tunnene, et poleks kunagi pidanud üldse sellist asja tegema nagu 17 kg alla võtma. Ennem olin 170 kg ja 67 kg. Mis tegelikult ei ole midagi hullu. Kui riietuda enda kehakujule vastavalt ja maitsekalt, siis on see tegelikult väga ilus kaal. Nüüd olen 50 kuni 60 kg ja kõigun koguaeg selle vahel. Muust ei mõtlegi kui enda kehast ja sellest, mis söön ja olemas on mõlemaid nii buliimia kui anoreksia. Kord nälgin ja siis vahest oksendan.
Poleks kunagi pidanud nälgima. Ausalt.
Nüüd olen juba pikemat aega mõelnud, et otsiks profesionaalset abi, aga ikka ma loodan, et suudan ise midagi ära teha.
Minu meelest nälgimine ei ole õige tee.

tundub nii, et see näljutamise ja dieeditamise värk puhtalt individuaalne. Mõnele sobib, mõnele mitte, ei saa teiste kogemuste najal otsustada. Kui tahtmist on, siis peaks ikka omal nahal ära proovima ja kui ikka enesetunne kehvaks muutub, tuleks lõpetada, mitte iga hinna eest jätkata.

//Näljutasin end 5 nädalat- Evelin

Kõik sai alguse sellest, et mu poisssõber ütles mulle joogisena, et ma olen liiga paks. Muidugi võtsin mina seda tõena ja nutsin silmad peast. Siis otsustasin, et pean kaalust alla võtma. Ma tean, et nii pole õige, aga ma ikka tegin seda. Ma ei söönud hommikul, alles lõunal kell 12 sõin ära väikese tassitäie dieetjogurtit ning siis taas järgmisel hommikul. Ma kukkusin koolis mitu korda kokku, kuid vabandasin end sellega, et mul on kõrge palavik, aga olin ainult tööde pärast koolis (ega nad seda eriti ei uskunud, sest ma ei lasknud ennast kraadida). Pidasin niiviisi 5 nädalat vastu, kuid mis juhtus??? Esiteks on nüüd mu rinnad olematud, teiseks jään ma iga pisikese tuulehoo järel haigeks, aga ometi meeldib mulle selle asja juures see, et 17,5 kilo on kadunud. Nii et igaüks otsustagu ise, aga mina olen sellega rahul. Õnneks jäi mulle ikka võimalus lapsi saada. Olen õnnelik 2 lapse ema. Tookord olin vaid 17. Tahan lihtsalt teada, kas kellelgi on olnud nii või on praegu? //

TUNDUB POSITIIVNE JUTT, PROOVIN KAH :)


Positiivne jutt? Kullakesed, lõpetage ära ja toituge normaalselt.
Ühegi mehe pärast ei tohiks end praktiliselt tappa. Ma arvan, et sa jäid ka 17,5 kilo kergemana talle paksuks.

Oleksid sa ise selles olukorras, küll su enda peast siis ka need mõtted läbi käiksid.

pärast vanemate surma mõlemal korral ei söönud üldse.Ühel korral haiglasse sattumisest matusteni üle kahe nädala,algul sundisin veidigi sööma,pärst kadus isu täiesti.Vägisi jõin meevett ja ei mäletagi mida.Pärast tekkis tohutu nälg pingelangusest.Ema läks äkki ja sain sellise sokki, et ei söönud mingi 8 päeva suutäitki.Muidu on väga hea isu.Kaal kukkus kolinal, aga kuudega tuli see ka tagasi.Muretsedes võib isu kaduda praegugi mul.