umbes poolteist aastat tagasi arvasin ma kindlalt, et kui ma oleksin peenem, oleks mul rohkem sõpru, ma meeldiksin poistele ja üldse oleksin parem inimene. siis ma sõin vähem, tegin endale ajuloputust ja kõike muud jama. kaalulangetamine iseenesest ei kestnud kaua, sest juba paari nädalaga olin ma 10 kilo alla võtnud. aga siis kõik alles algas. juba esimese nädalaga sain ma aru, et mul on söömishäire ja ma üritasin sellest vabaneda. kui ma olin saavutanud ideaalkaalu, ei suutnud ma seda hoida, sest ma ei osanud enam süüa ning kaal langes veel. ja siis veel. ja veel. sest ma tõepoolest olin unustanud, mismoodi normaalselt süüakse. lõpuks ma ei mäletanud, mis tunne see on, kui kõht on tühi. võibolla sellepärast, et mul oli koguaeg kõht tühi ja olin sellega harjunud. ma püüdsin meeleheitlikult meenutada täpselt, mida, kui tihti ja kui palju ma enne sõin. käisin koguaeg kellegagi koos söömas, et vaadata kui suur on normaalne portsjon. siis ma õppisin enamvähem sööma. jamh.. päris terve tunne on juba mõned kuud. söön vabalt kõike, mida teised inimesed. isegi suudan toiduteemadel rääkida. julgen juba öelda et mul on kõht tühi.
aga kas ma olen siis terve? - paar päeva tagasi leidsin end mõttelt, et olen paks, mille peale end kaalusin. kaal näitas 47.8(btw, pikkust on 175). tehke ise järeldused...

see on nii krdi haige asi lihtsalt! ma saan aru, et ma olen kont, mille pärast mul on paha tunne ja ma söön siis hullult korralikult et juurde võtta. ja kui siis ongi kõhule tekkinud väike kiht pekki(?), on ajus jälle kõik segi. ma söön normaalselt edasi, sest ma tean, et ma pean sööma ja tean, et ma kaalun vähe, aga see mis peas toimub.... sellepärast ongi nii kuradi raske, et keegi ei saa aru, et mul probleem on, sest nad näevad et ilmselgelt ma söön ju normaalselt.

päris "hea" tunne on küll, kui kõik vanad tuttavad küsivad, et issand mis sinuga juhtunud on. oi sa oled niii peenike. mida ma vastama pean? et "ah mis te nüüd" või?

kokkuvõttes oli mu jutu mõte selles, et kaalulangetamisega seotud probleemid on nagu jäämäe tipp. tõsised jamad algavad alles pärast ja nendest on kordades raskem lahti saada kui kilodest.
ma ei tea tõesti, kas ma oleksin jätnud alustamata, kui oleksin enne kellegi kogemusi kuulnud... või on see siiski lihtsalt peas kinni ja ei aita kui keegi ütleb et ära tee... sellepärast ma ei ütlegi. ainuke, mida soovitan on see, et unustage see kaal ja välimus üldse ära. leidke elus mingi eesmärk. ja minge kohe psühholoogi juurde, sest inimesel ilmselgelt juba on probleem kui ta mõtleb enda näljutamisele.

paraku jah mõned arvavad, et kaalukaoutus v iluopp lahendab nende sotsiaalsed ja suhteprobleemid - muidugi ei ole see nii...aga see pole ainus põhjus miks inimesed kaalu tahavad kaotada - kellel on mure tervise pärast, kes on lihtsalt edev ja tahab hea välja näha riietes mida poes müüakse (enamasti kuni nr 40-42 vist vähe trendimad asjad)

Kõik sai alguse sellest,et mu poisssõber ütles mulle joogisena,et ma olen iiga paks.Muidugi võtsin mina seda tõena ja nutsin silmad peast.Siis otsustasin,et pean kaalust alla võtma. Ma tean,et nii pole õige aga ikka ma tegin seda. Ma ei söönud hommikul,alles lõunal kell 12 sõin ära väikese tassitäie dieetjogurtit ning siis taas järgmisel hommikul. Ma kukkusin koolis mitu korda kokku,kid vabandasin end sellega välja,et ml on kõrge palavik,aga oln ainult tööde pärast koolis(ega nad seda eriti ei uskunud,sest ma ei lasknud ennast kraadida).Pidasin niiviisi 5 nädalat vastu,kuid mis juhtus??? Esiteks on nüüd mu rinnad olematud,teiseks jään ma iga pisikese tuulehoo järle haigeks,aga ometi meeldib mulle selle asja juures see et 17,5 kilo on kadunud.Nii et igaüks otsustagu ise,aga mina olen sellega rahul. Õnneks mulle jäi ikka võimalus lapsi saada.Olen õnnelik 2lapse ema.Tookord olin vaid 17. tahan lihtsalt teada,kas ka kellelgi teisel on nii olnud või on praegu ?

tean ka enda kogemustest. et pigem olla natke vormikam kui kogu elu psüühilise häirega ja jojotada.

Alustasin ka dieediga kui avastasin teismelisena, et olen 60 kg (173 pikk). Kiiresti võtsin kaalu 41 kg peale, mis oli KOHUTAV. sporti enam teha ei saanud ja nägin välja jube. Samas juurde ei julgenud ka võtta. Haiglasse...
Siiamaani võitlen kaaluga ja olen pidevalt masenduses. Appii. 7 aastat piinu! Ärge minge kurjale teele, need mõned kilod pole seda väärt, et terve elu piinelda!

Aga vaadake üle-eelmist kommentaari. Tulevik oli ju siiski positiivne.

Olin kuni 25eluaastani väga sale,tihti sugulased norisid,et ei tissi ei tussi.Väga halvasti tundsin end,oli juba ka 2 last ja arvasin,et olengi selline peenike.5 aastaga suutsin kaaluda üle 75kg ja hakkaski üks dieeditamine +-5 kuni 10kg.Selle aasta alguses otsustasin radikaalselt,et ei söö midagi üleliigset ja avastasin Knorr,Maggi tassis valmivad supid,ainult 50kcal.üks tassike.Hommikul kohv piima ja suhkruasendajaga,lõunal tassisupp,tops jogurtit,õhtuks tassisupp,greip või rasvata kodujuustu mõni päev täisteraleib juustuga.2 nägalaga -7kg,praegu 65kg ja otsustasin veel veidi supidieedile minna.Päris ilma söömata ei soovita kellelgi olla aga 2-3 nädalat ennast sellisel dieedil hoida soovitan,tervislikkusest on asi muidugi kauge aga minule suurepärane piirangute seadmine.Head kaalulangetamist ja päikest!

Kui kiirelt saab kaalu alla, kui söön 2 õuna päevas??? Lihtsalt ma ei saagi enam kaalu alla mitte iial mitte kuidagimoodi. Olen kurb ja hakkan end näljutama.

no kui jälle sööma hakkad, võtad kõik tagasi ju. ja keha läheb nii vähese söömaga säästurežimile, jääd nõrgaks ja tulevad muud tervisehädad

kui koolis veel käisin, siis tahtsin ka ennast näljutada. nädala sees see õnnestus, sest siis jõudsin hilja koju ja ütlesin emale, et ei taha süüa, kuna peale kella kuut ma põhimõtselt ei söö. aga kui nädalavahetus kätte jõudis, siis õgisin nagu loll. ja siis sain aru, et näljutamine pole üldse hea. algul võivad kilod küll alla minna, aga kui kõht on ikka niiii tühi ja jõudu pole, siis pärast on ülesöömine veel halvem.

Mina jälelgi leidsin siit hed uudised. Ei oska kopeerida, kuid aadressid on siin:
1. http://buduaar.ee/Article/article/8028

ehk siis 5. küsimus: Kas sul on olnud toitumishäireid?

2. http://www.cosmopolitan.ee/est/muud/index.php?forumtopic=219

Positiivsed vastused ja kui asi väga hull, oleksin nõus end isegi näljutama.

Hakkan ka nälgima.

Nende heade kogemuste põhjal, mis ma leidsin, hakkan kah näljutama. Muud ei ole teha.

Täitsa piisab, kui võtta 1 dieetjogurt päevas.

ma ka homsest näljutajaterivis:D

Mina ei julge süüa midagi. Söön 1x päevas 200g jogurtit+2 spl nisukliisid.

Paljud siin ja ka mõnes teises teemaski öelnud, et hakkavad näljutama. Aga kas mingeid tulemusi on ka saavutatud??

http://buduaar.ee/Article/article/8028
http://www.cosmopolitan.ee/est/muud/index.php?forumtopic=219

paastumine on tervisele hea ehk siis paari nädalane toortoidu paast ntx, väga positiivne, pole vaja näljutamiseks kutsuda

TOIDU osas, kuid siis, et mitte tervist rikkuda, tuleb päevas juua vähemalt kaks klaasi mingit toorest ja OMATEHTUD mahla. Üks klaas peaks olema punapeet+porgand+õun võrdsetes osades ja teine klaas, ükskõik mida, mis muidu maitseb.....
Esimene klaas punapeediga kaitseb teie VERD nälgimise ajal.

Ma ka kunagi katsetasin ja iseteadlikult nimetasin seda "veepaatuks". Tahtsin kolme päevase katse teha aga kusagil 54 tunni ajal oli veresuhkur nii madal, et kippusin kõndides ära vajuma ja pilt käis mitu korda eest ära kuni kaks klaasitäit mahla ära jõin. Lõpetasin ära ka sellega näljutamise, tervisest hakkas hale. Võtsin alla ligi 2 kilo kahe ja poole päevaga. Tagasi pole tulnud need kilod, kuigi praegu toitun ka oluliselt tervislikumalt.

Hiljem ükskord oli vaja kiiresti peoriietsesse mahtuda ja ka mõtlesin, et üks päev söömata pole midagi, rattaga kimasin ka ringi aga enam ei läinud alla midagi.

Peale nälgimist peaks kõik alla minema. Nälgimine on ju parem kui õgimine.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/652AAA91BD55854CC225721F006341FA

Eriti see lõik: Esimese nädalaga võtsin maha kuus-seitse kilo. Suvevaheaeg sai läbi ja läksin tagasi koju. Kodus sai ema šoki. Ehmatas ära, sest ma olin poole kuuga 17 kilo alla võtnud. Kaalusin 43. Ema arvas, et tulin Tallinna raha teenima, aga raha vist ikka ei saanud, laps on näljas!

Isver, ma hakkan ka nüüd 1-st tomatist ja kurgist toituma.

Jah, paastumine on kasulik, aga sellest peab oleam väga teadlik. Ma ei soovitaks lihtsalt järsku minna paastule (umbes nädal) teha asja mõistlikult. Alustada üks kord nädalas, sellel päeva venitada ennast korralikult ja lihtsalt puhata, juua vett, natuke taime teid, mitte palju loomulikult ja süüa värskeid toite. Keegi ka mainis siin, et punanepeet on ka hästi oluline, ehk teha selle mahla. Peale paastust välja tuleks tulla vaikselt ja siis järgmine nädal jälle üks päev.

Eelnev lõik ei olnud mitte paastumine. Kaugel sellest. Lihtsalt nägi tulemust, nälgis ja oli anorektik. Krt, mina olen enne nõus olema anorektik, kui hüperülekaalus.

Sõin täna 2 väikest tomatit ja ühe väikese koduaia õuna. Pool tassi rohelist teed hommikul ja 2 kohvi. Hästi palju vett ja 2 trenni.

tean , et selllest postitamisest on kaua aega möödas . aga mul oleks vaja hädasti kaalust alla saada , ma olen 165 cm pikk ja kaalun 75 kg . mul kahe nädalapärast sünnipäev ja tahaks selleks ajaks kuskil 7 kilo alla saada . oleks see võimalik ?
otsustasin et hakkan hommikuti tass keefirit ära jooma ja siis päeva jooksul tarbin ainult ingveri teed ja vett . ingveri tee võtab ju söögiisu ka ära . kas mul oleks võimalik saada alla sellise toitumisega 2 nädalaga 7 kilo ?
PALUN AIDAKE , RÄÄKIDE MIDA TEIE OLETE TEINUD , KUI TE OLETE ÜLEKAALULINE ? KAS KEEGI ON NÄLJUTANUD KA ENNAST ?? KUI KAUA TE NÄLJUTASITE JA PALJU ALLA SAITE ?

Kui saad 14 või 15, siis palju õnne! Kui aga oled vanem, katsu endaga midagi ette võtta. Kuidagi rahuneda ja tasakaalu leida. Ehk aitab psühholoog.

söö 2 nädalat järjest ainult juurikaid ja puuvilju vabalt saad kõhu täis ja 10 kilo alla. ntx hommikuks õuna pirni kiivit greipi lõunaks suur kogus toorsalatit õhtuks paar taldrikutäit juurviljasuppi

ma saan 18

tee nii,

Kas oled seda proovinud??