On nälgitud. Puhtalt vee peal pole tarviski, ehmatad seedimise sootuks seisma, mina söön nälgides nt keedumuna, marineeritud kurki, tomatit, mõni üksik lumekrabipulk või amps tuunikala, riisigaletid, juurviljamahlad, lemmiksiidrist ka ei loobu, kuigi kogused väikesed, sest nälgides tükib pähe hakkama:) Kiireim tulemus on olnud 20 päeva ja -9 kg, millest 2 tuli kohe tagasi ja ülejäänu püsis küllalt pikalt. Aga tjah, paraku tuleb tunnistada, et kui tahad ollagi ülisale, siis peab nälgimine olema elustiil. Mina olen ses suhtes endaga rahu teinud, et kui tahan, siis söön ja kui ei taha, ei söö. Kaalunumber kah vastavalt sellele siis ja riidesuurus võib olla 34-38, pikkus 170 ja kaalu kõikumine 54-64 piires maksimaalseim (tavaliselt kõigutan teda siiski 4-6 kg, rohkem ei viitsi. Olen tugeva kondiga, 54kilosena näen suht buchenwald välja juba, too enam ei meeldinudki). Ise otsustan, palju tahan kaaluda hetkel ja mida olen nõus selleks tegema, skeletiks saada ei taha ja vahel tahakski ju istuda ja süüa, kas pole. Ses suhtes tunnen, et suudan oma kaalu kontrollida. Trenni ei tee ja tõenäoliselt tänu kunagisele tugevale kergejõustikutrennile, mis andis tugeva põhja, ning igapäevasele lapse ja eramaja ning aia pidamisega kaasnevale mässamisele ei lotenda nahk ega ole ka muskel kadunud kuskile. Kui kaalun rohkem, on lihase pääl pekki enam lihtsalt:)
Tegelikult olen ka mina ilmselt omamoodi toitumishäirega ja nii juba aastaid, aga kuni ma ei tunne, et see mu elu segaks või tervisele hakkaks, las olla. Minu väike kiiks, meenutamaks endale, et maailmas on vähemalt üks asi, mida ma vajadusel suudan mõjutada ja kontrollida - minu kehakaal:)
100%list näljutamist ilma mingi tahke olluseta ei poolda. Võimatu ilma peatse surmata. Lihtsalt valige, mida sööte ja seda, mida sööte, sööge vähe.