Kaaluklubi
Umbes 170cm pikad naised
Liina 13. detsember 2010, kl 19.42 |
naine 13. detsember 2010, kl 20.08 |
Tirts 13. detsember 2010, kl 20.50 |
merzy 13. detsember 2010, kl 20.58 |
Olen 171 cm pikk ja kaalun 51-52 kg. Aasta tagasi kaalusin kusagil 49 kg, sest võtsin beebipille ja tänu sellele hakkas kaal alanema.
Nüüd mul enamvähem normaalne kaal, mõni kilo võiks ju juures olla, kuid samas ei kurda ka, sest rinnad ja pepu olemas:D! Söön ja söön, kuid kaalu ei taha eriti tulla, olen isasse:D!
Nüüd mul enamvähem normaalne kaal, mõni kilo võiks ju juures olla, kuid samas ei kurda ka, sest rinnad ja pepu olemas:D! Söön ja söön, kuid kaalu ei taha eriti tulla, olen isasse:D!
Kristina 13. detsember 2010, kl 23.36 |
Mul pikkust 171cm
Minu maksimaalne kaal on olnud 85kg, mis jäi u aastaks selga pärast rasedust.
Kõige väiksem kaal on vist 55kg, aga selle peale mees siis ütles, et kole on.
Pulmapäeval kaalusin vist 60kg ning olin rahul.
Tegelikult mul kaal kõigub väga palju st vahemikus 65-72kg. Kui ma ikka jälgin ja hoian end tagasi, siis kaalun 65kg ning kui üldse ei jälgi, siis 72kg
Minu maksimaalne kaal on olnud 85kg, mis jäi u aastaks selga pärast rasedust.
Kõige väiksem kaal on vist 55kg, aga selle peale mees siis ütles, et kole on.
Pulmapäeval kaalusin vist 60kg ning olin rahul.
Tegelikult mul kaal kõigub väga palju st vahemikus 65-72kg. Kui ma ikka jälgin ja hoian end tagasi, siis kaalun 65kg ning kui üldse ei jälgi, siis 72kg
N-171 14. detsember 2010, kl 09.08 |
Psyche 14. detsember 2010, kl 09.20 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 6 |
172 14. detsember 2010, kl 10.24 |
Minimalne 48 kg,see oli vähe,kuigi isegi väike polster jäi veel naha ja kontide vahele. Lihtsalt nii oli,kuigi sõin palju nagu alati ja suur magusasõber olen ma kah alati olnud..Suurim 66 kg,minu jaoks oli see liig.Vahepeal olin siin 51-52 aastaid,ilmselt minu karkassile oli see sobiv ja naiselikkuski oli paigas.Nüüd olen ka 5 aastat vanem kui siis ja 55 oleks väga hea.Hetkel aga kõigub ja kui suudan paar nädalat õhtuti mitte süüa,siis olen jälle min gi 57kg,hetkel piparkoogid ja muud hõrgutised ja tänane kall 61-see juba paneb mõtlema taas.Aga hetkel nosin mõnuga juustu,pähkleid ja rosonaid-mis ma oskan kosta.Iseloomu mul pole,väga oleks vagaja kuskilt see saada:)
Appi! 14. detsember 2010, kl 10.37 |
n44 15. detsember 2010, kl 01.51 |
166,5 cm. Olen olnud 57- 51 kg. 51 oli siis kui väikese lapsega jändasin (nii meeletult palju oli rahmeldamist, pluss rohke rinnapiimaga toitmine 8 kuud ) ja siis kui mehe "silmarõõmust" teada sain. Muidu minu ideaalne kaal on umbes nati alla 53, mida praegu olengi. 51-ga olen nagu anoreksik.
Ann 15. detsember 2010, kl 16.23 |
ilmselt väega paks 15. detsember 2010, kl 16.38 |
minu pikkus on ainult 165, kuid kaalun 65 kg ja ma ei ole paks! Nii teiste kui ka enda arvates. Riided mul seljas nr 36, muud strateegilised mõõtmed:
rind 88 cm
vöö 70 cm (kindlasti mõne arvates paks, kuid ma kogu oma elu olnud nn ilma keskkohata e vöökohata)
puus 86 cm.
lisaks ka vanuse 42.
rind 88 cm
vöö 70 cm (kindlasti mõne arvates paks, kuid ma kogu oma elu olnud nn ilma keskkohata e vöökohata)
puus 86 cm.
lisaks ka vanuse 42.
n 30. 15. detsember 2010, kl 21.39 |
A 15. detsember 2010, kl 23.01 |
168 16. detsember 2010, kl 08.42 |
ilmselt väega paks 16. detsember 2010, kl 12.29 |
hmm 16. detsember 2010, kl 13.13 |
N-171 ilmselt-ile 16. detsember 2010, kl 17.47 |
Kristi 17. detsember 2010, kl 06.06 |
ilmselt väega paks 17. detsember 2010, kl 09.11 |
to N-171!
Vastupidiselt sinu arvamusele on mul justnimelt keskmisest suurem kont ja lihas, mis kokku kaaluvad rohkem kui pekk, eks seepärast olegi minu 165 pikkuse juures kaal 65 kg suht suur justkui, aga kui vaadata muid mõõte, siis ju ei ole paks :)
Aga jah, sinna kaaluklassi, kus pikkusest võetakse -120 maha on mul võimatu saada, sest siis oleks ainult kont ja nahk ....
Vastupidiselt sinu arvamusele on mul justnimelt keskmisest suurem kont ja lihas, mis kokku kaaluvad rohkem kui pekk, eks seepärast olegi minu 165 pikkuse juures kaal 65 kg suht suur justkui, aga kui vaadata muid mõõte, siis ju ei ole paks :)
Aga jah, sinna kaaluklassi, kus pikkusest võetakse -120 maha on mul võimatu saada, sest siis oleks ainult kont ja nahk ....
Serenity 18. detsember 2010, kl 15.36 |
170 ja 79.
Mitte keegi ei usu, et ma nii raske olen. Enne, kui trenni tegema hakkasin, töötasin õpetajana koolis. Stressisöömise tulemusena kaalusin lõpuks 86 kilo. Vot selle kohta võib oleda paks ja mitte kaalu poolest, vaid lötendava peki poolest. Järepideva trenni tulemusena olen kenasti toonuses, miski eriti ei lötenda. Kehakuju on tänapäeva maailma eriti sobimatu - liivakell. Kui hakkaks julmalt nälgimisega all võtma, et end "ideaal"kaalu saada (52-56 kilo, nagu siin mõned öelnud on), siis kaoks lihasmass vist täielikult.
Kunagi keska lõpus eksamite ajal kaalusin 59 kilo. Stressist. Nägin välja nagu Buchenwald. Isegi oma 17-aastase aruga mõistsin, et olen kole.
Mõnikord tunnen, et olen samuti sellesse pidevasse allavõtmise karuselli tõmmatud - vähem, peenem, kergem, parem... Miski nagu torgiks tagant - veel neli kilo ja siis... Mis siis saaks? Kas ma oleksin parem inimene? Andekam? Kas ma saaaksin äkki rikkaks? Oma kehakuju tõttu ei saa ma niikuinii kaubandusest omale riideid osta - need on mõeldud 5% naispopulatsioonist, kellel on õnne omada hetkel moes olevat kehakuju ja sellesse kehakujusse ei ole võimalik end kuidagi näljutada ega treenida.
Mitte keegi ei usu, et ma nii raske olen. Enne, kui trenni tegema hakkasin, töötasin õpetajana koolis. Stressisöömise tulemusena kaalusin lõpuks 86 kilo. Vot selle kohta võib oleda paks ja mitte kaalu poolest, vaid lötendava peki poolest. Järepideva trenni tulemusena olen kenasti toonuses, miski eriti ei lötenda. Kehakuju on tänapäeva maailma eriti sobimatu - liivakell. Kui hakkaks julmalt nälgimisega all võtma, et end "ideaal"kaalu saada (52-56 kilo, nagu siin mõned öelnud on), siis kaoks lihasmass vist täielikult.
Kunagi keska lõpus eksamite ajal kaalusin 59 kilo. Stressist. Nägin välja nagu Buchenwald. Isegi oma 17-aastase aruga mõistsin, et olen kole.
Mõnikord tunnen, et olen samuti sellesse pidevasse allavõtmise karuselli tõmmatud - vähem, peenem, kergem, parem... Miski nagu torgiks tagant - veel neli kilo ja siis... Mis siis saaks? Kas ma oleksin parem inimene? Andekam? Kas ma saaaksin äkki rikkaks? Oma kehakuju tõttu ei saa ma niikuinii kaubandusest omale riideid osta - need on mõeldud 5% naispopulatsioonist, kellel on õnne omada hetkel moes olevat kehakuju ja sellesse kehakujusse ei ole võimalik end kuidagi näljutada ega treenida.
raba 18. detsember 2010, kl 18.30 |
173 cm, hetkel 57 kg, tahaks veel 3-4 kg alla saada. Vöökoht on 67, kui selle 65 peale saaks, oleks juba täitsa rahul (modellide 60cm vöökohast võin paraku vaid nuuksudes unistada, sest rindkere on nii lai, et minu raami puhul tuleks ilmselt enne surm, kui peenike piht). Rinda ja tagumikku pole mul niikuinii kunagi olnud (ka 69 kg kaaludes suutsin hädavaevu a-korvi ära täita), nii et pigem püüdlen siis juba täieliku kõhnuse poole, ikka parem, kui olla mingi ebamäärane poolpaks rinnatu asi. Trenni peaks rohkem tegema, sest lihastoonust on vähe, aga laiskus saab alati võitu. Ehk ikka saab suveks oma 65 cm vöökoha ja peaaegu sileda kõhu tagasi, selle aasta suvel olin endaga juba üsna rahul.
Tuleb küll tunnistada, et kehapilt või mõiste ilust on mul üsna väärastunud, ei oska küll öelda, kas see tingitud madalast enesehinnangust, või tuleks meediat süüdistada (mida ma küll hea meelega ei teeks, sest ma siiski arvan, et saledate modellide piltide nägemine ei pane mind neid ilusaks pidama, vaid nad lihtsalt ongi ilusad). Mulle näiteks väga meeldib, kui mu puusakondid kergelt riiete alt aimatavad on, ja ka esiletungivat rangluud pean ilusaks. Toitumishäire all kannatajaks ma end ei pea, söön üsna palju ja selliseid asju, mida saleneda sooviv inimene tegelikult süüa ei tahaks, aga samas on ka võimalik, et minu puhul kehtib see, et haige inimene ei tunnistagi endale, et ta haige on. Sõpradelt kuulen kogu aeg, kui kõhna ma olen, ise ma end aga sellisena ei näe. Isegi ribid ei paista veel välja :)
Tuleb küll tunnistada, et kehapilt või mõiste ilust on mul üsna väärastunud, ei oska küll öelda, kas see tingitud madalast enesehinnangust, või tuleks meediat süüdistada (mida ma küll hea meelega ei teeks, sest ma siiski arvan, et saledate modellide piltide nägemine ei pane mind neid ilusaks pidama, vaid nad lihtsalt ongi ilusad). Mulle näiteks väga meeldib, kui mu puusakondid kergelt riiete alt aimatavad on, ja ka esiletungivat rangluud pean ilusaks. Toitumishäire all kannatajaks ma end ei pea, söön üsna palju ja selliseid asju, mida saleneda sooviv inimene tegelikult süüa ei tahaks, aga samas on ka võimalik, et minu puhul kehtib see, et haige inimene ei tunnistagi endale, et ta haige on. Sõpradelt kuulen kogu aeg, kui kõhna ma olen, ise ma end aga sellisena ei näe. Isegi ribid ei paista veel välja :)
to raba 18. detsember 2010, kl 23.59 |
45+ 23. detsember 2010, kl 08.05 |
ma ka 170 cm pikk ja kaalun 73 kg. ma ei teagi, mis mu ideaalkaaluks oleks, sest 67 kg kaaludes ma polnud ikka rahul oma kõhupiirkonna pekikihiga, samas ribid olid juba koledalt näha. mul on nii laiad õlad ja rinnakorv, et pisike ja sale ma kunagi olla ei saa, kaalu langetades oleksin suur ja kondine.
nõukaaegbe 23. detsember 2010, kl 14.30 |
niminimi 23. detsember 2010, kl 16.51 |
oliivia 25. detsember 2010, kl 23.29 |
Lisa postitus