173 cm, hetkel 57 kg, tahaks veel 3-4 kg alla saada. Vöökoht on 67, kui selle 65 peale saaks, oleks juba täitsa rahul (modellide 60cm vöökohast võin paraku vaid nuuksudes unistada, sest rindkere on nii lai, et minu raami puhul tuleks ilmselt enne surm, kui peenike piht). Rinda ja tagumikku pole mul niikuinii kunagi olnud (ka 69 kg kaaludes suutsin hädavaevu a-korvi ära täita), nii et pigem püüdlen siis juba täieliku kõhnuse poole, ikka parem, kui olla mingi ebamäärane poolpaks rinnatu asi. Trenni peaks rohkem tegema, sest lihastoonust on vähe, aga laiskus saab alati võitu. Ehk ikka saab suveks oma 65 cm vöökoha ja peaaegu sileda kõhu tagasi, selle aasta suvel olin endaga juba üsna rahul.
Tuleb küll tunnistada, et kehapilt või mõiste ilust on mul üsna väärastunud, ei oska küll öelda, kas see tingitud madalast enesehinnangust, või tuleks meediat süüdistada (mida ma küll hea meelega ei teeks, sest ma siiski arvan, et saledate modellide piltide nägemine ei pane mind neid ilusaks pidama, vaid nad lihtsalt ongi ilusad). Mulle näiteks väga meeldib, kui mu puusakondid kergelt riiete alt aimatavad on, ja ka esiletungivat rangluud pean ilusaks. Toitumishäire all kannatajaks ma end ei pea, söön üsna palju ja selliseid asju, mida saleneda sooviv inimene tegelikult süüa ei tahaks, aga samas on ka võimalik, et minu puhul kehtib see, et haige inimene ei tunnistagi endale, et ta haige on. Sõpradelt kuulen kogu aeg, kui kõhna ma olen, ise ma end aga sellisena ei näe. Isegi ribid ei paista veel välja :)