Kas sa teed ka midagi? Tööd, käid koolis, teed sporti või mingi hobi?
Sa pead saama oma mõtted söögist eemale- ei, mitte näljutama, VAID sööma ainult siis, kui keha tunneb, et kõht on tühi NING siis võid endale taldrikule panna sama toitu mida teised pereliikmed või teed endale mingi koguse suppi, makarone mis iganes JA sööd rätik silmade ees. Niimoodi tunned, millal saab kõht täis. Paljud inimesed söövad taldriku tühjaks, kuid tegelikult juba enne seda võis kõht täis saada, oleneb kogusest.
Buliimia/söömishäire on üldiselt mingi depressiooni vorm, sa püüad oma elu täita söögiga ehk püüad täita mingit tühimikku oma elust, kuid kuna sa sööd nii palju, tekivad sul süümekad. Oled sa muus eluosas õnnelik? Töö, suhted?
Sa pead saama sellest aru, et ELU EI OLE SÖÖMINE! Selleks, et elada, on vaja normaalkogustes süüa. Oma isusid saad kontrollida vaid sina ise või keegi, kes sind toetab ning tõsimeeli- keelab! Keelamine mõnele muidugi kui punane rätt silme ees ja tekitab hullumeelsuse kuid ütlen seda, et SEE HAIGUS ON AINULT PEAS! Kõik on sinu mõtlemises kinni! Sina oled hetkel oma suurim vaenlane, kuid usun, et seda sa tead!
Olen huvitatud tegelikult sellest depressiooni/söömishäirete/ärevushäirete nö osakonnast, ja olen vaadanud läbi sotsiaalmeedia nii anorektikute kui ka buliimikute pilte, jutte, blogisid. See on uskumatu, kui masenduses mõned inimesed on. Mõni on moe pärast, mõni on tõesti haiguse pärast.
Ma olen nõus sind tugevalt toetama ja aitama, kui vajad.