Mida ma peaksin tegema, kui olen otsustanud ennast tõsiselt käsile võtta ja vähem süüa, aga ... kõht on niiiii jube tühi, et muust enam ei mõtlegi. Võin õgida neid neetud porgandeid kilode viisi, nii et juba otsapidi kurgust välja tulevad, aga kõht jaurab ikka omasoodu. Võin magan võimalikult palju, et mitte tunda kui jube on see näljase elu, aga siis näen isegi unes sööki ja mõtlen läbi une, et mis imenipiga küll süüa saada. Äkki oleks lahendus tõepoolest oma magu imetillukeseks lõigata, aga kas seda meil üleüldse tehakse ja jube on see variant ikka ka. Kuidas saate teie oma näljatundest jagu?

Aga äkki sa söödki liiga vähe? Või siis vähendasid liiga järsult igapäevast toitukogust? Mäletan, et kui mina hakkasin tavapärase 2200 kcal asemel sööma 1600 päevas, siis esimesel nädalal oli jah raske. Teisel nädalal ei tekitanud enam mingeid probleeme ja vähendasin 1400le. Harjusin paari päevaga ära ja siis vähendasin nädala pärast 1200le. Paar päeva jälle tunne, et tahaks rohkem, aga siis harjub ära :) Hetkel tegelen 1000ga harjumisega, aga sellest enam allapoole ei võta kalorinormi. Ausalt ka (A)

Mina teen nii, et söön päevas 5 korda ja väiksemaid koguseid. 2 söögikorda lõpetan tassitäie rasvata keefiriga ja kõht saab ikka jube täis ja püsib ka pikka aega täis, nii 4 h umbes:)

Söö hommikupoole kõht paar korda korralikult täis ja pärast joo vett ja tee midagi, et mitte mõelda söögist.

oma veresuhkur normis, söö tihedamalt, aga vähem ja näljatunnet ei teki, isegi magusa isu kaob ära. Olen nii teinud ja poole aastaga maas üle 20 kg, kordagi pole olnud näljatunnet, väsimust, magusaisu. Enne katsetasin igaugu jamasid ka seda sekti kuhu peab elu lõpuni kuuluma, kui tahad saledaks saada ja jääda. Nüüd uurisin inimorganismi toitaine vajadusi, pisut toitaineid ja on edu. Muuseas söön ka peale kuut ka 11/12 öösel, kui tean, olen veel paar tundi üleval, aga kõht koriseb. Vot! Ja juurde pole midagi tulnud, läheb aga alla. Teatud põhjustel ei saa aktiivselt liikuda( dieedid ja muud kaalualandamise ekstreemsed hullused keerasid tervise vähe nässu). Lisaks kui te ise hakkama ei saa, siis Eesti Diabeedi liidu juures on avatud ka Kaalunõustamiskabinet, kallis küll, aga saab abi ja see raha pole maha visatud.

Kui ma söön hommkikul kõhu täis, nagu sa nunnu, soovitad, siis on garanteeritud, et terve päev olen näljane. Mulle ei sobi see variant. Niikaua kui mu kõht on uinunud olekus, suudan veel vastu panna söömisele. Kui ma hommikul söön, siis söön terve päev, sest olen kõhu söömisele üles äratanud.
Teine variant, nagu soovitab hoia..., kah ei sobi, sest seda ma just teengi ja tahan vabaneda sellest lõputust õgimisest. Mitte, et ma sööks end kurguni täis, aga just see pidev millegi närimine mind paksuks teebki.
Mulle ei sobi mitte miski. Mu kõht on alalõpmata tühi. Tahan olla normaalne ja et poleks pidevat kõhukorinat.
Uskumatu, aga isegi porgandidest täis kõht võib koriseda suurest näljast.

kui sa oled siiani pidevalt üle söönud, on su magu lihtsalt välja veninud. u. kahe nädalaga peaks ta vähema söögi peal tagasi tõmbama sellesse suurusesse, mis su uue menüüga klapib. siis enam näljatunnet pole.

No mina kustutan nälga söögikordade vahel vee joomisega

Keeda suppi või ühepajatoitu. Vähe kaloreid ja kõhu saad ilusti täis.

Minul on täpselt sama jama nagu teemaalgatajalgi. Tean, mida see tähendab. Asi ongi selles, et kuna ma olen ka viimasel ajal pidevalt üle söönud, siis pean nüüd ka ennast kokku võtma ja ära kannatama need 2 nädalat, mil organism uue toidukogusega harjub. Raske see on, eriti raske on paar-kolm esimest päeva, aga kui väga tahta, saab hakkama. Ma tean ise ka, et need esimesed päevad saavad olema sellised, et nälg närib, pea valutab ja tige olen ka:D Kuid see tohutu õgimine peab lõppema!!!

Tean, mida sa tunned. Olen selle kõik oma elus läbi teinud. Kui oled siiani üle söönud, siis vajab magu aega, et kokku tõmmata. Su magu ei ole sugugi nn uinunus olekus, kui sa hommikul ei söö, siis ta sööb iseennast ja kui sa teda ning oma organismi korrapärastelt ei toida, siis organism lülitub nn näljahädaprogrammile. Ja siis kui sööd ta talletab igaks juhuks rohkem, kui talle tegelikult vaja läheb, sest sa ei anna talle süüa nii nagu ta vajab.
See, et ma sageli söön ei tähenda, et ma õgin või näksin pidevalt. Ma söön 5-6 korda päevas ja hoian 2-3 tundi vahet vahepeal mitte midagi suhu pannes. Ma söön väga vähe ja harva magusat, ma söön seda millest ma näen, millest ta koosneb nt kanafilee, lahja veise hakkliha, jne. Ma ei söö vorsti, sardelli, viinerit jne. Juustu söön, kuid lahjemat. Söön tatart, täistera riisi ja makaroni, vahel kartulit, aga vähe. Teen kõrvale mitmesuguseid salateid. Söön puuvilju, aga mitte näiteks banaani, viinamarja. Joon küllaldaselt vett. Siin üks näidispäev: Hommikusöök kaerahelbepuder+ 0,5 tl Becel margariini(pudru keedan veega), kohv piimaga(ilma suhruta, ka ilma suhkru asendusaineta, sest see on veel hullem mürk kui suhkur), 3 tunni pärast söön vahepala, kas mõni puuvili või kerge salat, 2 tunni pärast söön lõunat: 2 kartulit+ hakkliha kaste, mida teen siis veisehakklihast+maitseained+ maitseroheline+ külmutatud köögiviljasegu+vesi, kõrvale kas ise tehtud salat või poest ostetud, mis just õlis ei uju+ klaas keefiri lausa 2,5%, 3 tunni pärast jälle vahepala( salat või puuvili), 2 tunni pärast õhtueine nt. 2 Rukkipala leiba ühele juust teisele naturaalset sinki, kõrvale kurki, tomatit ning kui siis hilja magama lähen, siis 2 tunni pärast väike tops jogurtit(Activia, sest seedimine ka just enne kõige normaalsem ei olnud) või kohupiima desserti "f". Vahepeal ma ei näksi midagi joon ainult vett või kohvi. Näljatunne ei vaeva mind enam ammu ja kaal langeb sujuvalt allapoole, aga huvitav, et kuigi kaal näitab veel üsna suuri numbreid on riiete nr langenud poole aastaga 54 pealt 46 peale. Mõni mu sõbranna vaevles ka ülekaalu käes, kes rohkem kes vähem, nüüd on hakanud ka vaatama, mida, millal ja palju söövad ning vahepeal ei näksi ja kaal langeb, üks kes veel aktiivselt liigutab on 5 kuuga alla saanud 35kg. Nii, et tehke omad ja tervislikud ja tervist säästvad järeldused või nälgige, pidage dieete, võtke reductli ja oodake millal organismi normaalne funktsioneerimine sassi keerab. Mul läks nii ja nüüd taastan, mida taastada annab. Vaevalt, et kõik enam normi saab. Vanust keskmiselt 35. Edu kõigile, kes endast tõsiselt hoolivad!

kogu see ülesöömine ja pidev näljatunne on otseselt mõtlemise ja stressiga seotud.
nii nagu alkohoolik vajab enda "klõmakat" vajab ka "söögisõltlane" pidevalt midagi, mida närida. ja vahet pole mida...peaasi, et hamba all ei karju.
see on nagu suletud ring: sööd selleks, et närvi rahustada, kuid pärast õgimishoogu satud veel suuremasse masendusse ja sellest johtuvalt sirutad käe juba uue koguse toidu järele.

oled tähele pannud, et kui eraelus kõik laabub, oled armunud või tegeled millegi meeldivaga, siis ei tule tihti söömine meeldegi. ja kui söödki, siis kaal kas püsib või väheneb?!

Ma ei viitsinud kõike läbi lugeda ja ei tea kas ma kedagi juba kordan, aga äkki on sinu menüüst rasv välja jäetud? Nimelt rasv on see, mis tekitab vastava aine ehk siis täiskõhutunde (seda pole tarvidust ilmselt lisada, et sellega ei tasu liialdada) Kogemused on näidanud, et suured dieeditajad jätavad rasva täitsa menüüst välja. Üks hea ütlus on, rasvast lahti saamiseks on vaja rasva

Mina söön nisu-ja kaerakliisid, kui kõht hakkab märku andma. Hoiavad kogu aeg täiskõhutunde ja kaaluga probleeme pole.