Tere, kas toimatiseemneid tuleb eelnevalt idandada ka või võib kohe mulda torgata? Tänud.

Kohe mulda.

Aga kui ma olen nad juba idanema pannud, mis siis nüüd saab? Äkki ma olen nad nüüd ära uputanud :(

no kui kaua sa neid ujutanud oled siis juba??? kui päevake siis pole hullu midagi, ruttu mulda ja asi korras

Seemned külvatakse turbasegu või liivase mullaseguga täidetud kastidesse või pottidesse, vajutatakse kergelt kinni ja kaetakse umbes sentimeetripaksuse mullakihiga.

Kastid või potid on soovitatav katta kilega.

Umbes 20-25-kraadise temperatuuri korral tärkab tomat 5.-6. päeval pärast külvi. Siis kile eemaldatakse.

Kui idulehed on võtnud rõhtsa asendi, pikeeritakse võrsed suurematesse pottidesse.

Tomatiistiku võib kasvuhoonesse ümber istutada, kui see on umbes 30 cm kõrgune ja väljakujunenud õisikuga, mille esimesed õied on juba avanenud.
Külmkasvuhoonesse istutatakse 4-5 taime ruutmeetrile või veelgi tihedamalt. Enne istutamist mullapind väetada soovitavalt kompostiga..

mul taimed juba ammu potis ja tõusid üles ilma erilise liivaseguta 3-4 päevaga (mingi spets idandamise mulla ostsin) taimed praegu 5-7 cm kõrged, ei tea kas juuni alguseks (2 kuud veel aega) kasvavad kuni 30 cm pikaks? Kasv justkui pidurdus peale ümber istutust. Eile tõstsin aknalauale, rohkem valguse kätte- kasv pidi pidurduma kui liiga vähe valgust.

seemnest praegu idanema panna on ehk juba hilja?

Ma ka külvasin tomatiseemned juba veebr lõpul, tulid ilusti üles, vahepeal istutasin suuremasse ja uude mulda, kuid kasv seiskus ja lehekesed kipuvad kollakas minema. Ning kohati on lehtedel valged täpikesed, kas päikesepõletus?
Jube õnnetu olen, nüüd vist juba hilja uusi seemneid külida...

ei ole hilja, tomat kasvab kiiresti. kui taimi pikeerida või suuremad taimed kasvukohale istutada, siis loomulikult nende kasv ca nädalaks seiskub - taim kohaneb uute tingimustega. kui lehed kipuvad kollakaks minema, siis v-olla liiga vähe valgust või jälle liiga ere päike või pott jäänud väikeseks, pole ruumi kasvada või kogu ramm mullast otsas. Tuleks natuke väetada, aga ma ei oska siin nõu anda, ise ma ei väeta, sest kasvatan turbamullas ja ju siis on sellest jätkunud neile, kuni kilemajja on saanud.
ja loomulikult võib seemneid natuke leotada, ma leotan alati, kiiremini tõusevad.
taime pikkus sõltub kindlasti ka sordist, sest mõni on lühike, teine väga pikk. Minu Monymeikerid (kõrge sort) on kindlasti pikemad olnud. Sankad (madal) ka lühemad. Rõdutomatitest rääkimata, need kasvavadki vast 30-40 cm-seks üldse, panin neid ka 15 cm-na kilemajja.
4-5 taime ruutmeetrile või veelgi enam??? neid pisikesi rõdutomateid siis? neid võib jah tihedamalt panna, teistest tuleks sellise tiheduse juures padrik. Me arvestame 2 taime vahemaaks ca 70 cm.

Külvasin kah tomateid ligi 2 nädalat tagasi ja mitte ükski ei ole välja tulnud :( Kurgid ja paprika tulid ilusti aga 98% idanevusega tomateid ei kuskil. Ei teagi mis nüüd teha, kollase tomati taimi ju ei müüda kah kuskil :(

hansaplantist ostsin juba märtsi algul- sain nii punaseid rõdutomateid, kollaseid kirsstomateid kui oranze ampeltomateid. pole rohkem vaadanud, kas seal neid veel on.

eile unustasin kirjutada, et mina pikeerin taimi siis, kui juba 1-2 pärislehte on olemas, igatahes mitte veel siis, kui ainult idulehed on, sest seemned idanevad erinevalt ja kui liiga vara hakata neid pikeerima, siis mõned seemned ei jõuagi idaneda. Mul tänavugi ühes karbis tõusis ainult 8-9 taime, nüüdseks on 3 juures, neil siis alles idulehed, esimesed suuremad.

Ükskord elas Vene luuraja kes oli tuntud oma kavaluse ja külmaverelisuse poolest. Ühel päeval anti talle salajane missioon kasvatada raskesti kasvatatavaid tomateid. Luuraja teadis et see ei ole tavaline ülesanne need tomatid olid tuntud oma kapriissuse ja viljelusnõuete keerukuse poolest. Ta alustas nagu kõik teised aednikud seemnete istutamisest ja hoolikast kastmisest. Kuid hoolimata tema pingutustest keeldusid tomatid kasvamast. Luuraja otsustas siis oma lähenemist muuta. Ta hakkas taimi jälgima täpselt nagu oma vaenlasi öösel ja päeval märkides üles iga väikseimagi muutuse. Ta lasi pinnast analüüsida, uuris ilmastiku mustreid ja isegi vestles teiste aednikega et nende saladusi teada saada. Lõpuks kui kõik traditsioonilised meetodid olid ebaõnnestunud, mõistis luuraja, et peab kasutama oma spetsiaalseid oskusi. Ta hakkas tomatitega rääkima. Iga päev sosistas ta neile saladusi, mida ta oli oma missioonide käigus kogunud parimaid luuretrikke peidetud salasõnu ja isegi mõned KGB saladused. Tomatid hakkasid lõpuks kasvama hämmastades kõiki. Kui keegi küsis kuidas tal see õnnestus vastas ta: "Tomatid on nagu luureoperatsioonid sa ei saa neid kunagi alahinnata. Nad vajavad erikohtlemist ja peavad tundma et nad on osa millestki suuremast." Ja nii sai Vene luurajast mitte ainult edukas aednik vaid ka esimene kes kasvatas maailma kõige raskesti kasvatatavaid tomateid, lihtsalt saladusi jagades.