Panin nädal tagasi rõdutomati seemned potti. Nüüd järsku kuidagi pikaks veninud nii 4 cm juba ja juba hakkavad ka idulehtedele lisaks uued väiksed lehed tulema. Kas neid veninud taimi saab veel päästa ümberistutamisega ja juhuk kui on mõtet, millistes tingimustes siis neid hoida?

Mu meelest on üldse kohe potti tomateid külvata mõttetu, sest tomat venibki pikaks ning tahab mitu korda pikeerimist, et temast korralikult tugev taim kasvaks. Ainuke väljapääs on kasvatada tomateid lisavalgustusega jahedas kohas, siis võib neid pikeerimata ühes nõus kasvatada.

Tomat õnneks kannatab üsna hästi ümberistutamist - võtad ja vajutad selle veninud taime lihtsalt sügavamale mulda, vart võib ettevaatlikult keerdu painutada. Mulla alla jäävale varreosale kasvavad lisajuured külge.
Aga üldiselt, jah, vaja on lisavalgust. Tavaline hõõglamp selleks ei sobi, kõige parem on spets spektriga taimelamp (kahjuks kallid). Ja natuke jahedam temperatuur võiks ilmselt olla.

Pole hullu, et veidi veninud. Istuta ümber natuke suuremasse potti ja nii sügavale, et peaaegu lehtedeni mulda. Vars võtab varsti juured alla. Kui välja jälle venib, istuta sügavamale.
Istutasin ise just sellised turbapottidesse.

Seemned alles potti pistmata. Kas oleks siis hea seemned panna potti ja jahedasse ruumi aknalauale?

Minu teada päris algul, kui seeme mulda pandud, peaks idanemiseks olema pigem soojas (23-25 kraadi), niipea, kui tõusmed on üleval, viia natuke jahedamasse (18-20 kraadi). Aga isegi aknalaual ei pruugi märtsis-aprillis loomulikku valgust piisavalt olla.

Mul sama mure. Panin seemned kookostablettidesse, nüüd taimed väljas ja hakkavad pikaks venima. Kas pean nad nüüd siis juba suurde potti ümber istutama? Mitu korda neid üldse on vaja ümber istutada ja millal need taimed toekamaks muutuvad?
Mul lõunapoolsel aknal, päikest väga palju.

Mina istutan ikka mitu korda ja iga kord sügavamale, lehtedeni.
Ära veel suurde potti istuta, võta näiteks jogurtitopsiku suurus ja nii sügavale, et lehtedeni.

Kui mul kasvuhoonesse itutamiseks on pikaks veninud, istutan pikali, ladvaga põhjasuunas, ise ajab enast püsti lõuna poole. Ka konteinerisse võib pikali panna, latv mullast väljas.

Kõikide taimedega on nii, et idanemiseks panna sooja (isegi 25 kraadi), pärast tärkamist valgesse (lamp!) ja jahedasse (isegi 15 kraadi). Pikeeritakse kui esimesed pärislehed väljas - need täitsa teist nägu kui idulehed. Tomatit pole mõtet turbatabletti panna, sinna võib nt paparika külvata (ei talu ümberistutamisi ja juure näpistamisi).

jutt paprika ümberistutamise nõrkusest on kül täiega müüt.esimene külv külvikasti,teine -pikeerimine pottidesse, kolmas-istutamine suuremasse potti, neljas-istutamine kasvuhoonesse.
kasutaga korraliku istutusmulda ja kastke korralikult.

paprikaga samad kogemused kui potipõllumehel, kannatb ümber istutamist küll. aga ma muidugi külvan ka 1x1 cm vahedega seemned, siis saan neid ümber istutada juuri suuremat vigastamata. teine asi on, kui pihuga tihedalt külvikasti visata ja siis pikeerimisel juuri lahti vaja harutada - olen selliseid külvitopside ülejääke saanud naabrinaiselt ja töökaaslastelt - siis küll taimed algul võtavad veidi lontsi, aga paari päevaga on taas ok ja kasvavad edasi nagu mühiseb. enne välja istutamist istutan ka vähemalt paar korda suuremasse potti taas ümber.

nii kui kevadpäike välja tuli, hakkasid mu pikeeritud taimed äkki kasvama. Kui kevad pikalt külm, olen hädas. kui on varane kevad on mul ilusad taimed.
KÜSIN: kuidas pidurdada, et nii tormiliselt ei kasvaks? Tõstsin põhjapoolsele aknalauale, muud pole osanud teha.

Kas olen tomatiseemnete külvamisega hiljaks jäänud ? Tahaks nii väga neid otsast lõpuni ise kasvatada. Aga kui hilja, siis tuleb mais juba taimed osta.

põhjapoolsele aknale küll pole mõtet tõsta, valgust peaks ikka maksimaalselt olema, vb on võimalik hoopis toatemperatuuri vähendada kuidagi vähemalt ööseks

Ehh, külvasin tomateid alles 22. märts. Varasematel aastatel olen 15 paiku külvanud ja siis on ka paljud sordid istutamise ajaks olnud oma meetrised. Istuta neid siis muudkui pikali maha, et jõu sisse saaksid. Eks sel aastal ole näha, missugused taimed kasvavad.

kindlasti mitte panna tomateid põhjapoolsele aknale! vastupidi, mida rohkem päikest, seda vähem venivad. jahedam temperatuur tuleb küll ka kasuks.

eelmisel aastal tegin niimoodi, et kui päevatemperatuur õues juba veidi plussis oli, viisin päevaks tomatitaimed kasvuhoonesse lauakese peale, ööseks siis taas tuppa tagasi. muutused olid kohe silmaga nähtavad, taimed läksid matsakamaks ja jäid madalamaks. sel aastal pole veel viinud, aga varsti planeerin neid päevaks päevitama vedama hakata.

Eelmisel aastal külvasin 18.märts- venisid liialt välja, nüüd külvasin 25. märts. Eks tulemust saab näha

Lõplikult vist hijaks jäänud....alles täna panin tomattiseemned mulda....mida arvate....niiväga tahaks algusest lõpuni ise kasvatada....algaja olen ja rumal aianduses.

Ükskord elas Vene luuraja kes oli tuntud oma kavaluse ja külmaverelisuse poolest. Ühel päeval anti talle salajane missioon kasvatada raskesti kasvatatavaid tomateid. Luuraja teadis et see ei ole tavaline ülesanne need tomatid olid tuntud oma kapriissuse ja viljelusnõuete keerukuse poolest. Ta alustas nagu kõik teised aednikud seemnete istutamisest ja hoolikast kastmisest. Kuid hoolimata tema pingutustest keeldusid tomatid kasvamast. Luuraja otsustas siis oma lähenemist muuta. Ta hakkas taimi jälgima täpselt nagu oma vaenlasi öösel ja päeval märkides üles iga väikseimagi muutuse. Ta lasi pinnast analüüsida, uuris ilmastiku mustreid ja isegi vestles teiste aednikega et nende saladusi teada saada. Lõpuks kui kõik traditsioonilised meetodid olid ebaõnnestunud, mõistis luuraja, et peab kasutama oma spetsiaalseid oskusi. Ta hakkas tomatitega rääkima. Iga päev sosistas ta neile saladusi, mida ta oli oma missioonide käigus kogunud parimaid luuretrikke peidetud salasõnu ja isegi mõned KGB saladused. Tomatid hakkasid lõpuks kasvama hämmastades kõiki. Kui keegi küsis kuidas tal see õnnestus vastas ta: "Tomatid on nagu luureoperatsioonid sa ei saa neid kunagi alahinnata. Nad vajavad erikohtlemist ja peavad tundma et nad on osa millestki suuremast." Ja nii sai Vene luurajast mitte ainult edukas aednik vaid ka esimene kes kasvatas maailma kõige raskesti kasvatatavaid tomateid, lihtsalt saladusi jagades.