miks see lill mul peale õitsemist kolletama hakkas? eelmisel sügisel istutasin, talve elas üle ja kevadel rõõmustas mind oma "debüüdiga" uues kohas. aga nüüd, mida ta küll tahab? sõredat komposti äsja panin ja kastsin ka. kas peaksin viletsad varred eemaldama? raudkivi ja teine jõuline lill tema selja taga, kas need võivad segada?

aga murtudsüda kolletubki varsti peale õitsemist. Küll kevadel jälle kasvab. Googelda tema kohta.

aitäh vastuse eest. kahtlustasin ka midagi niisugust, aga need väiksed guugeldused, mida tegin, seda ei näidanud.
kas ta siis kuivab sügiseks täitsa ära või?

ikka kollane, aga ei ütleks, et varred on kuivanud. ei lase end ka eemaldada.
nägin kellelgi teisel aias, oli minu omast ikka märksa rohelisem.

Lõika varred ära, lühikeseks, eks järgmine aasta alustab uue debüüdiga!

Mida päikesepaistelisem kasvukoht, seda varem kuhtub.Istuta poolvarju, kestab peaaegu sügiseni.

aitäh, Tiina, mõtlesingi ta ümber tõsta.
üldse olen see tüüp, kes ikka ja jälle oma arvestustega "puusse paneb" ja püsililledele uusi kohti otsima peab. siiski, on mõned, keda kunagi ei puutu: pojengid ja kiviktaimla "veteranid". neid viimaseid peab lihtsalt piirama, muidu laiutavad üksteisele külje alla ja mõne kehvema naabri lihtsalt "söövad välja". samas jälle - seda kehvakest polegi vast mõtet väga poputada. õitsegu need, kellele minu juures meeldib. näiteks on mul iga kevad kogu aed pikalt helesinine, meelespeasid täis. see on umbrohi, mis suveks kuhugi kaob(?) ja kedagi ei sega.

Minule meeldivad meelespea,siniliilia, looduslikud tulbid, karulaugud! Metsikud taimed!

nojah, need siniliiliad kasvavad ju lausa rohukamara sees - ja saavad ka pikalt ilutseda, sest siis muru veel ei niideta. edasi, juba niitmise ajal tulevad mul käbihein (laiguti lasen kasvada, ei masinda maha) ja nüüd sügisel veel massiliselt kollane seanupp, võilille sugulane, keda ka ei raatsi õieti puutuda.
valged "tähekesed" maarienbluumid, mis paljudel muru kaunistavad, mul kasvada ei taha.

Mul ka murtudsüda aias. Kui ära õitseb ja kollaseks läheb, lõikab ema põõsa maha. Ja järgmisel aastal tuleb põõsas uuesti ja õitseb jälle rikkalikult, see kolletunud puhma mahalõikamine ei paista teda segavat. Kuna selle puhma kõrval on meil floksid ja liiliad, saavadki need vabamalt kasvada ja murtudsüdame koha hõivata enda õitsemise ajaks.

aitäh, Ülla-ülla,
ma siis vist korraldan n.ö võrdlevad katsed: poole puhmast viin ära varjulisse kohta ja teise osa jätan samale kohale. enne muidugi uurin, kui suur või väike ta õieti on. peab ju õrnalt kohtlema, unistatud lilleke, nagu ta mul on.