Kui kaua võtab aega värske mee suhkrustumine?

minu oma tänavu suhkrustub väga aeglaselt. seletan seda võilille- ja rapsimee väikese osakaaluga üldises koguses. muidu aga - rapsimesi võib suhkrustuda juba tarus kärgedes, s.t juba siis, kui on veel mesilastelt kätte saamata.

see on nii erinev alati. millest oleneb, ei teagi keegi.
mul ühel aastal augustikuine vurritus jäigi pehme, aga vahest murra või lusikas. (rapsi läheduses pole)
suuremad mesinikud on hakanud nüüd ka pehmet mett tootma, mis ei suhkrustugi, aga mulle see möllimine ei meeldi.
meeldib ikka nii, et vurrist kiiresti (klaas!)purki ja kaas peale.

vaat see "murra või lusikas" on minul nagu ära jäänud, viimastel aastatel on pealtnäha kõva ikkagi lusika all suht "sujuv". pehmema mee tootmine tähendab nn kreemja võidemee valmistamist? kellel suuremad kogused ja neist vaja lahti saada, teevad seda. ja oskavad oma toodet promoda, miks mitte. tegelikult tähendab see mee struktuuri muutmist...klassikud on ka õpetanud, kuidas rapsimett "väärindada": sinna sisse segada sorts mingit paremat ja siis vahule kloppida. ise pole pidanud selliste asjadega tegelema, kuigi raps päris tundmatu ka pole. sellest pole üheski Eesti paigas pääsu, kui, siis vaid kuskil ürgmetsas või soosaarel. "kobina peale" võib aga juhtuda aastaid, mil kõik ümberkaudsed põllumehed kasvatavad teravilja kõrval ube vm - või et rapsi õitsemise aeg on külm ja sajune või väga põuane, nii et nektarit sealt tuua ei saa.
mesi vurrist otse purki? no loodetavasti siiski mitte koos õhumullide ja vahajääkidega müüki.

ei müü võõrastele nagunii. polegi niipalju.
aga jahh.. vurrist läbi sõela mingisse anumasse ja sealt vaikselt purkidesse. pole mingeid mulle.
mitte kunagi ei kasuta plasttaarat!
vahajäägid mees mulle endale meeldivad ja ka need, kes minult mett saanud, pole nurisenud.
ka kaanetise panen purki. sellest saab tervisliku nätsu.
ma selleks mesilasi peangi, et oleks oma ja teada ja õrnalt ümber käidud.
las klopivad, kui turgu on.

mulle ka vahajäägid mees meeldivad, aga kui teraselt vaatad, siis on veel mingid mustad kribemed (vist mesilaste "osised", mis isegi läbi tiheda sõela lähevad), neid olen ära korjanud, kui purgi pinnale kerkivad. mina olen siiani klaaspurke saanud tasuta ja nende juurde jäänud, aga plasttaaraga on tegelikult tööd vähem. kokkuvõttes vist ka meeldib see ostjatele rohkem, aga ega minagi nii suur tegija pole, et oskaks suuri üldistusi teha.
kogu meevõtu aja nätsutan kaanetist, see on tõesti mõnus. hiljem aga pesen ta läbi ja sulatan. peaks ehk otsima, kellele teda väärilise hinnaga pakkuda? korra üks kosmeetik maksis 100 g eest 5
eurot. tavalise vaha hind on häbemata odav.

Linnas enam muud ei müüdagi kui vahtu klopitud kreemijat mett ehk meelaadset toodet või vedelat, sest inimesed pidavat seda tahtma. Kõva mett aga polegi saada, nii et ostjate tahtmises küll asi ei ole. Enamus müüb ka plasttaaras.
Keegi müüks mulle õiget mett, mille struktuur pole rikutud ja mis ei ole rapsimesi? Suurt kogust ei tahagi, piisab paarist purgist.

to mesi -
pead leidma endale mesiniku, kellelt alati võtad. kui otsid, siis leiad. mina kahjuks ei saa soovitada, sest kõigil tuttavatel südamega mesinikel (mitte ärimeestel) on klientuur juba ülejõukäiv..

plasttaarast niipalju, et.. mett kasutatakse ka iasugu ravimöslade tegemisel. tõmbab taimedest kasulikku välja.. mõelge siis, mida ta sealt plastmassist välja imeb....
kõige naljakamad on tervisliku koduse mürkidevaba õunamahla müüjad, kes KUUMa mahla häbenematult plasti lasevad... prrr.
plast on saatanast, seda võiks nö tervisetoodet tootev inimene ise ka taibata, aga kuna inimesed on laisad, mugavad ja rumalad, siis on toota neile lihtsam jahh plasti..

.. ah et miks lubatakse kasutada ja et on olemas toidu plast - no vot, mõelge oma peaga, miks! ja kellele see kõik kasulik on. toit poes on ka kõiksugu LUBATUD saastaineid täis. selgusetu, miks on lubatud, kui on välja uuritud kahjulik mõju tervisele...