Aianurk
kõrvaharkide vastu?
| kay 01. august 2007, kl 09.55 |
uus aiamaja harke täis nagu õudusunenägu. järgmine kord pritsin küll RAIDi täis enne kui sisse lähen külalistega, aga mida teha edaspidiseks? kas on taimi mida kõrvahark ei armasta ja minema kolib? sügisel see aiamaja ehitati ning sel aastal ei ühtegi mutti, vist see kopsimine peletas nad ära. mutihunnikutest sain lahti aga näib et mutid hävitasid kõrvaharke, nüüd uus jama.
| Alma 01. august 2007, kl 11.27 |
| aino 01. august 2007, kl 12.20 |
| Alma 01. august 2007, kl 13.55 |
Kopeerin siis :
Kõrvahark tegutseb ja toitub öösel, päeval on ta varjus. Ta sööb nii taimset kui loomset toitu, seejuures armastab väga õielehti. Ta pureb kroonlehtede servad sakiliseks, kuid närib ka väikesi augukesi õienuppudesse, lehealgmetesse ja õrnadesse võrsetippudesse. Taimedele tekitatud kahju on suurem varjulises ja niiskes kohas.
Aiapidajaile on kõrvahark tuntud peamiselt daalia ja elulõnga õite kahjustajana. Vahel harva võib ta ka noori sõstralehti augustada. Sõstralehed võrse tipul tõmbavad krussi aga hoopis sõstra-keerutäi imemise peale.
Peale kublatäi punakate kupladega lehtedele oli tänavu keerutäi kahjustust näha paljudes aedades.
Lehetäid ja mitmed teised pisiputukad kuuluvad kõrvahargi igapäevasesse menüüsse. Lehetäide järele ta poebki krussitatud lehtedesse, milles on ka hea päeval varjuda. Lehetäide, lestade ning putukamunade ning vastsete hävitajana on kõrvahark marjaaias seega teretulnud putukas.
Kui kõrvahark tükib lilledele kurja tegema, siis pange tema püüdmiseks taimede lähedale lauatükikesi, niiske rätikuga kaetud vatitükikesi või osaliselt vatiga täidetud ja kummuli keeratud lillepott.
Kokku kogutud kõrvahargid viige lilledest kaugemale aiaossa, kus nad võivad oma kasulikku putukatõrje tööd teha.
Rahvajutt, et kõrvahark võib magavale inimesele kõrva ronida ja seal paha teha, on aga muuseas täiesti alusetu.
Kõrvahark tegutseb ja toitub öösel, päeval on ta varjus. Ta sööb nii taimset kui loomset toitu, seejuures armastab väga õielehti. Ta pureb kroonlehtede servad sakiliseks, kuid närib ka väikesi augukesi õienuppudesse, lehealgmetesse ja õrnadesse võrsetippudesse. Taimedele tekitatud kahju on suurem varjulises ja niiskes kohas.
Aiapidajaile on kõrvahark tuntud peamiselt daalia ja elulõnga õite kahjustajana. Vahel harva võib ta ka noori sõstralehti augustada. Sõstralehed võrse tipul tõmbavad krussi aga hoopis sõstra-keerutäi imemise peale.
Peale kublatäi punakate kupladega lehtedele oli tänavu keerutäi kahjustust näha paljudes aedades.
Lehetäid ja mitmed teised pisiputukad kuuluvad kõrvahargi igapäevasesse menüüsse. Lehetäide järele ta poebki krussitatud lehtedesse, milles on ka hea päeval varjuda. Lehetäide, lestade ning putukamunade ning vastsete hävitajana on kõrvahark marjaaias seega teretulnud putukas.
Kui kõrvahark tükib lilledele kurja tegema, siis pange tema püüdmiseks taimede lähedale lauatükikesi, niiske rätikuga kaetud vatitükikesi või osaliselt vatiga täidetud ja kummuli keeratud lillepott.
Kokku kogutud kõrvahargid viige lilledest kaugemale aiaossa, kus nad võivad oma kasulikku putukatõrje tööd teha.
Rahvajutt, et kõrvahark võib magavale inimesele kõrva ronida ja seal paha teha, on aga muuseas täiesti alusetu.
| kay 02. august 2007, kl 09.44 |
Lisa postitus