Aianurk
Vastik põldosja
Rita 24. august 2009, kl 18.43 |
muld 24. august 2009, kl 21.12 |
Sinu aednik 25. august 2009, kl 04.30 |
No ei ole nii. Kõblates teed ta katki ja sellest tükikesest areneb uus taim. Mõtle kui palju tükikesi kõblates saada võid. Ka ei ole tegemist mulla happelisusega. Oleks see vaid nii lihtne :)
Mina mürgitan teda lolli järjekindlusega kiviktaimlas, kus ta kasvas enne mind ja huviga ootan, kes võidab. Muid mõjuvaid variante ei ole täheldanud. Võimalik, et põllumajanduses on selleks mürk, aga ma arvan, et ka seal jäädakse tõrjumisega jänni.
Mulle tundub, et mürk mõjub mingi juureosani, aga peajuureni ei jõua.
Kui tutvuda liigikirjeldusega http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/poldosi2.htm siis on kahtlus õigustatud. Nimelt tungib risoom mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud. Maapealne osa on üheaastane. Paljuneb peamiselt risoomiga.
http://virkus.com/aiandus
Mina mürgitan teda lolli järjekindlusega kiviktaimlas, kus ta kasvas enne mind ja huviga ootan, kes võidab. Muid mõjuvaid variante ei ole täheldanud. Võimalik, et põllumajanduses on selleks mürk, aga ma arvan, et ka seal jäädakse tõrjumisega jänni.
Mulle tundub, et mürk mõjub mingi juureosani, aga peajuureni ei jõua.
Kui tutvuda liigikirjeldusega http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/poldosi2.htm siis on kahtlus õigustatud. Nimelt tungib risoom mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud. Maapealne osa on üheaastane. Paljuneb peamiselt risoomiga.
http://virkus.com/aiandus
muld 25. august 2009, kl 23.11 |
no botaanikud väidavad küll miskit muud, kulla aednik. Ma ei taha sinu teadmistes kahelda, kuid samas ei kahtle ma ka ülikooli botaanikute teadmistes. Peajuur tõesti sügaval ja minu jutt ei käinud mitte juure kohta, vaid pealsete maha kakkumisest ja sellega fotosünteesi takistamises, mis talle lõpuks ka hävitavalt mõjub. Muideks, proovi järgi. Mina teda oma aias sel aastal enam ei kohanud, kuigi varasematel aastatel ma teatud kohtades temaga püsti hädas olin. Ja osi vajab kasvamiseks tõepoolest happelisemat mulda.
Sinu aednik 26. august 2009, kl 17.56 |
no ma ei tea :-)
mürgiga takistad ka fotosünteesi, sest maapealne osa kuivab ära. roundup hävitab taime kuni juureni. põldosja puhul arvan, et mingi juure hargnemise kohani ehk siis risoomini, aga risoomi sisse ei jõua :( aga iga pisema juure hävimine tähendab, et uut maapealset osa ei teki :)
üldiselt on ta raskesti hävitatav umbrohi (nagu ka põldohakas :)) just selle sügaval asuva risoomi tõttu.
teooria on üks asi, praktika teine asi, tore kui nad koostööd teevad. bioloogidesse suhtun sügava lugupidamisega, kahtlen vaid selles jutus: "muld on happeline, tee ta aluseliseks ja pealsed pead kogu aeg ära kõplama". no ma ei tea.
põldosi reegline levib kuivemas ja tavalises aiamullas. võimalik, et ta on kohanenud juba ka turbase pinnasega ja vohab ka seal. pinnase aluseliseks muutmine ei kaota osja kohe kindlasti. aga mine tea :) vb on kellegil kogemata õnnestunud ja nii on see teaduseks vormunud ;) niipea kui mul võimalus avaneb, uurin maad põldosja kohta rohkem kui mul hetkel teada ja oma kogemusi on :) päris huvitama hakkas kohe ;)
millised botaanikud? meili palun mulle, uurin lisaks.
mürgiga takistad ka fotosünteesi, sest maapealne osa kuivab ära. roundup hävitab taime kuni juureni. põldosja puhul arvan, et mingi juure hargnemise kohani ehk siis risoomini, aga risoomi sisse ei jõua :( aga iga pisema juure hävimine tähendab, et uut maapealset osa ei teki :)
üldiselt on ta raskesti hävitatav umbrohi (nagu ka põldohakas :)) just selle sügaval asuva risoomi tõttu.
teooria on üks asi, praktika teine asi, tore kui nad koostööd teevad. bioloogidesse suhtun sügava lugupidamisega, kahtlen vaid selles jutus: "muld on happeline, tee ta aluseliseks ja pealsed pead kogu aeg ära kõplama". no ma ei tea.
põldosi reegline levib kuivemas ja tavalises aiamullas. võimalik, et ta on kohanenud juba ka turbase pinnasega ja vohab ka seal. pinnase aluseliseks muutmine ei kaota osja kohe kindlasti. aga mine tea :) vb on kellegil kogemata õnnestunud ja nii on see teaduseks vormunud ;) niipea kui mul võimalus avaneb, uurin maad põldosja kohta rohkem kui mul hetkel teada ja oma kogemusi on :) päris huvitama hakkas kohe ;)
millised botaanikud? meili palun mulle, uurin lisaks.
malle 26. august 2009, kl 20.02 |
muld 29. august 2009, kl 00.48 |
Sinu aednik 29. august 2009, kl 09.08 |
Kulla Muld,
oh issand.. :) sama võiksid ka ise teha :-) ja olla tähelepanelik. teema pealkiri on põldosja.
põldosi (Equisetum arvense) kasvukoht: Pärisniidul, puisniidul, liivakatel ja savikatel nõlvadel palumetsa servas, umbrohuna põldudel. Valguslembene, talub hästi põuda.
allikas internet: http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/poldosi2.htm
soo-osi Equisetum palustre kasvukoht: Soodes, turbaaukudes, veekogude kallastel, niisketele niitudel ja karjamaadel, umbrohuna soode lähedal põldudel. Lodu-, lammi-, raba- ja soometsas, madal- ja siirdesoos, sooniidul. Alati niisketes kasvukohtades.
allikas internet: http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/soo-osi2.htm
viimase suhtes on sul õigus ja minul jälle selles, et räägime eri taimedest.
Päikest õigile!
oh issand.. :) sama võiksid ka ise teha :-) ja olla tähelepanelik. teema pealkiri on põldosja.
põldosi (Equisetum arvense) kasvukoht: Pärisniidul, puisniidul, liivakatel ja savikatel nõlvadel palumetsa servas, umbrohuna põldudel. Valguslembene, talub hästi põuda.
allikas internet: http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/poldosi2.htm
soo-osi Equisetum palustre kasvukoht: Soodes, turbaaukudes, veekogude kallastel, niisketele niitudel ja karjamaadel, umbrohuna soode lähedal põldudel. Lodu-, lammi-, raba- ja soometsas, madal- ja siirdesoos, sooniidul. Alati niisketes kasvukohtades.
allikas internet: http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/soo-osi2.htm
viimase suhtes on sul õigus ja minul jälle selles, et räägime eri taimedest.
Päikest õigile!
muld 29. august 2009, kl 19.21 |
Tulbi 29. august 2009, kl 19.52 |
Tulbi 29. august 2009, kl 19.52 |
Sinu aednik 29. august 2009, kl 19.57 |
Lisa postitus