Lapsesoov
Lapsesoov
Neiu 15. juuli 2013, kl 14.36 |
Tervist.
Kirjutan selle jutu lihtsalt endast välja ja kes tahab võib oma arvamust avaldada.
Nimelt on lapsesoov nii suur ja mitte ainult minul vaid ka mu kallimal. Koos oleme olnud ainult mõned nädalad aga teame üktseits terve oma elu. Tema on veendunud, et tahab minuga last ja mina olen veendunud, et tahan ka temaga last. Mõistus aga ütleb mõlemal, et on liiga vara ikkagi ja enne tuleb muud asjad ära teha ja siis sellest uuesti rääkida. Aga samas oleme seda meelt, et kui peaks juhtuma ja laps tulema siis ta tuleb ja aborti ei tee.
Oehh, sain selle veidi välja elada aga titepalavik vist üle ei lähe isegi kui käia oma vastsündunud vennapoega vaatamas ja hoidmas.
Kirjutan selle jutu lihtsalt endast välja ja kes tahab võib oma arvamust avaldada.
Nimelt on lapsesoov nii suur ja mitte ainult minul vaid ka mu kallimal. Koos oleme olnud ainult mõned nädalad aga teame üktseits terve oma elu. Tema on veendunud, et tahab minuga last ja mina olen veendunud, et tahan ka temaga last. Mõistus aga ütleb mõlemal, et on liiga vara ikkagi ja enne tuleb muud asjad ära teha ja siis sellest uuesti rääkida. Aga samas oleme seda meelt, et kui peaks juhtuma ja laps tulema siis ta tuleb ja aborti ei tee.
Oehh, sain selle veidi välja elada aga titepalavik vist üle ei lähe isegi kui käia oma vastsündunud vennapoega vaatamas ja hoidmas.
Seeneke 15. juuli 2013, kl 14.43 |
võta rahulikult 15. juuli 2013, kl 15.09 |
jah 15. juuli 2013, kl 15.19 |
Rollo 15. juuli 2013, kl 15.22 |
Hmm 16. juuli 2013, kl 09.58 |
Mind pani korraksnimestama see, kas te siis mingeid kaitsevahendeid ei kasuta üldse, et võiks juhtuda "ups" laps? Kui ei, siis kindlasti käige kontrolliski ära, et mingeid jamasi küljes ei oleks. No ni igaksjuhuks, laps võiks kasvada ikkagi tervesse keresse.
Huvitav on see, et tavaliselt esmane aeg on armumise aeg, kus tahetakse kahekesi koos hoopis olla ja käia ringi. Või, kui tõesti isu kellegi eest hoolitsemise järgi nii suur, siis võtke esialgu mõni koduloom või hoopis kalad( koera eest on kindlasti kergem hoolitseda muidugi, kui kalade :D)
Ma arvan, et see titepalavik rahuneb mõne hetke pärast maha, laps on siiski vastutus ja kõik asjad tuleb kahe jalaga maa peal olles läbi mõelda. Noh, kas kindel katuse alune on olemas, kindel sissetulek, mis saab siis kui armumine saab läbi, kui mees eino,ehi suhtes selline nagu sa terve elu teda teadnud oled või kui mees paneb saba jalge vahel minema hoopis ja sina jääd üksikuks.
Mina arvan, et võtke veidi aega atra seada ja nautige aega kahekesi olles ja kui olete ikkagi teineteises kindlad, siis andke aga minna :) niikaua käi venna last musitamas ja kallistamas:)
Huvitav on see, et tavaliselt esmane aeg on armumise aeg, kus tahetakse kahekesi koos hoopis olla ja käia ringi. Või, kui tõesti isu kellegi eest hoolitsemise järgi nii suur, siis võtke esialgu mõni koduloom või hoopis kalad( koera eest on kindlasti kergem hoolitseda muidugi, kui kalade :D)
Ma arvan, et see titepalavik rahuneb mõne hetke pärast maha, laps on siiski vastutus ja kõik asjad tuleb kahe jalaga maa peal olles läbi mõelda. Noh, kas kindel katuse alune on olemas, kindel sissetulek, mis saab siis kui armumine saab läbi, kui mees eino,ehi suhtes selline nagu sa terve elu teda teadnud oled või kui mees paneb saba jalge vahel minema hoopis ja sina jääd üksikuks.
Mina arvan, et võtke veidi aega atra seada ja nautige aega kahekesi olles ja kui olete ikkagi teineteises kindlad, siis andke aga minna :) niikaua käi venna last musitamas ja kallistamas:)
Neiu 16. juuli 2013, kl 11.42 |
Aitäh Hmmm.
Väga asjalik jutt. Eks hetkel olengi mina rohkem see pool, kes on kahejalaga maapeal ja räägib, et veidi vara on ning ootaks natukene ikka veel.
Ta saab sellest ise ka aru, et vara on ja lepib sellega.
Ega nüüd uisapäisa last ei hakka tegema ka.
Tal on koer olemas, selline suur koer aga ikkagi veidi mänguhimuline ja tema eest hoolitseb ta ise küll väga hästi :)
Eks siis paistab mis elu toob :)
Väga asjalik jutt. Eks hetkel olengi mina rohkem see pool, kes on kahejalaga maapeal ja räägib, et veidi vara on ning ootaks natukene ikka veel.
Ta saab sellest ise ka aru, et vara on ja lepib sellega.
Ega nüüd uisapäisa last ei hakka tegema ka.
Tal on koer olemas, selline suur koer aga ikkagi veidi mänguhimuline ja tema eest hoolitseb ta ise küll väga hästi :)
Eks siis paistab mis elu toob :)
hm 16. juuli 2013, kl 15.00 |
Neiu 17. juuli 2013, kl 14.59 |
Hmm 17. juuli 2013, kl 19.37 |
Jah, sest minul sõbrants, kes juba 16 aastaselt unistas lapse saamisest. Eks tegelikult inimesed ongi erinevad. Eelmise põlvkonna ajalgi oli ju üsna kombeks, et esimene suhe, abielu ja laps kah ruttu. Ei olnud siin midagi hariduse omandamine, karjääri tegemine ja ringi vaatamine.
Võibolla praeguses ühiskonnas on lihtsalt tavaks saanud, et kõigepealt vaja sada asja ära teha ja siis vastavalt vanusele hakkame pere planeerima.
Armastus on ilus asi ja eriti kui saad varakult kindel olla, et oledki õige inimesega koos..
Nih natuke pläkupläkut kah sekka :)
Võibolla praeguses ühiskonnas on lihtsalt tavaks saanud, et kõigepealt vaja sada asja ära teha ja siis vastavalt vanusele hakkame pere planeerima.
Armastus on ilus asi ja eriti kui saad varakult kindel olla, et oledki õige inimesega koos..
Nih natuke pläkupläkut kah sekka :)
to Hmm 17. juuli 2013, kl 21.52 |
eelmine põlvkond said tited ruttu kätte, kuna puudusid rasedusvastased vahendid ja üldse sellest ei räägitud. "Tütarlapsest sirgub naine" oli peatükk menstruatsioon (koos lappide õmblemise õpetusega) ja järgmine hopp -rasedus. Rasedusest hoidumine ja seks oli tabuteemad sp. olid suurem osa pruute ka kõhuga oma pulmas. Tihti abiellutigi oma esimese partneriga ja veati selle kõrval koos kuldpulmadeni, kuna lahutatud naine olla oli häbiasi.
usu 24. august 2013, kl 10.32 |
lapsesaamine pole mingi lust ja lillepidu.ma kah tahtsin,sain siis ,mis tahtsin.Nüüd ajab see laps vaat ,et peast lolliks ja ei suuda ära kahetseda seda tegu ja plaani.Ilma lasteta on suhe palju tervem ja hoolitakse teineteisest palju rohkem.Elage parem oma elu,mis on rohkem väärt ,kui lapsega jandamine.
usun 31. august 2013, kl 10.27 |
eelmisele 01. september 2013, kl 20.33 |
to usun 01. september 2013, kl 20.38 |
tead,kõik muutus 100 kraadiliselt.Mees ei tundnud enam huvi ja siis püüdis mind mu vanemate juurde selle imikuga sokutada.Ise pani kodust minema jne.Hetkel sama seis ja pere pole tema jaoks enam tähtis.Kahetsen ,oi kuidas kahetsen.Kahju,et alles jätsin ja abordi kasuks ei otsustanud.Vähemalt selles suhtes ei toonud see laps mulle mingit õnne.
Mannu23 18. oktoober 2013, kl 14.30 |
Lisa postitus