Me oleme mehega jaanuarist alates kaitsmata vahekorras ja alguses jäid ka päevad hiljaks umbes paar nädalat ja kõht tuikas pidevalt, olin kindel, et olen juba rase :) siis tulid päevad - paar päeva määris, ükspäev tuli natuke verd ka - väga ebaharilik minu puhul. Järgmine kuu olid päevad siis ka juba kaks nädalat hiljaks jäänud, käisin arsti juures, tehti ultraheli ja saadeti vereanalüüsile Enda tehtud rasedustestid olid negatiivsed. Koguaeg tundus, et kõht on juba ees, pidevad gaasid ja wc's käisin tihti. Arst ei näinud midagi ja veretest ei näidanud ka midagi. Rinnad ka ei olnud valusad. Lõpuks kui juba kolm nädalat üle oli läinud, algasid päevad. Kestsid vist normaalselt. Aga ikkagi oli tunne, et kõht suurem kui tavaliselt. Sellel kuul läksid rinnad kolm nädalat enne päevade algust tohutult valusaks, puudutada ei saanud, kõndida oli ka väga ebamugav, magada oli ka raske ja valus. Mul ei ole kunagi rinnad nii valusad olnud. Vahepeal olid pisaras silmis. Ja ikkagi olid testid negatiivsed.
Aga päevad algasid ikkagi normaalsel ajal ja on kestnud nüüd viis päeva. Valu rindadest on enam-vähem kadunud, suuremad tunduvad nad ikka. Kõht õrnalt veel tuikab, aga ma arvan, et ma ise sisendan endale seda. Ja suurem on ta ikkagi :) mitte oluliselt ja märgatavalt, aga häiriv enda jaoks. Gaasid ka. Mul pole kunagi varem selliseid muresid olnud. Ja mul on tunne, et ma tunnen igat asja mis mul kõhus toimub. Ma olen veendunud, et see on mul lihtsalt suurest tahtmisest :) ja ülemõtlemisest. Tüütu on veidikene.
Wc's käin ikkagi suhteliselt tihti. Ja mingid pisikesed torkivad valud on rindades veel ka. Kuigi ma rase ei ole, siis mingi osa minust ikkagi salamisi loodab, et äkki siiski :)
Nii lihtne on ennast rasedaks mõelda, täiesti hämmastav....