kessu!!!
Rahune natukeseks maha.küll see õige aeg ka tuleb.seda asja ei saa peale suruda kellegile.küll tuleb ka sinu aeg last saada.ega ta saamata ei jää.ei ole vaja karta et pärast ei saa või jääd hiljaks.Selle kartusega sünnitavad paljud...iga ühe organism on individuaalne ja erinev.paljud saavad ka hiljemalt lapsi ja on väga õnnelikud.

lilleke Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> esiteks kolige mehe vanemate juurest ära ja siis
> lihtsalt saa laps


Jah ja siis hakka kohut käima ja nõua elatist. Aga selleks pead praeguse mehe maha jätma sest tal pole piisavalt pappi. Jahi mõni rikas mees, jää rasedaks ja siis hakka teda süüdistama, jahtima ja kaeba kohtusse, las määravad suure elatise. Siis on sul lihtne elu, pappi on, laps on lasteaias, sina paned pidu ja jood erinevate meestega ja seksielu on ka olemas.

Kui hakkasin viis aastat tagasi oma praeguse mehega elama,rääkis ta,et ta eelmine naine tahtis kogu aeg last teha, aga ta pidi kõik rahapuudusega välja vabandama,kuigi ise olevat mõelnud vaid lahutusele. Nüüdseks mina 31, tema 34 ja lapsed on meil täiesti tabuteema. Mina tahaks neid küll väga, aga selge on see,et ka mina ei vasta mingitele standarditele. Ma olen valmis isegi üksikemaks hakkama, aga mu mees kasutab kondoome. Tema toob hoopis näiteid, kus vanemal mehel on väikesed lapsed.

Tuttav teema. Ise olen ka üle 6a koos olnud mehega ja vanust ka juba nii palju, et peaks nagu kiirustama hakkama. Mees läks nii lapse kui ka abielu jutu peale pooleks aastaks paanikasse. Kusjuures varem ei olnud justkui ühtegi tõsist märki, et abielu ta jaoks mõtetu oleks või et perekonda ei tea kas ja millal üldse tahab, pigem vastupidi. Ühesõnaga, igasugu ootamatut jama tuli ta suust välja ja see oli minu jaoks ikka väga raske aeg emotsionaalselt, ma ei saanud enam üldse aru mis toimub. Mulle jäi tollest ajast kummitama kuskilt suhtefoorumitest loetud lause, et mingist hetkest pole enam mõtet meest tegevusetuses süüdistada. Et siis on juba su enda süü, et nii kaua sellist käitumist aktsepteerinud oled.

Praeguseks oleme nii kaugel, et mehel tuli siiski mõistus koju kui ma hakkasin väljakolimisplaane tegema. Tunnistas, et ta lihtsalt läks paanikasse, aga siis jõudis ikka järele mõelda ja maha rahuneda. Nüüdseks on meil plaan aasta pärast pulmad ja veel aasta hiljem perekonna loomine. Aga eks suur osa usaldust oli vaja jälle üles ehitada ja ega see lihtne polnud. Tagantjärele on ta ise ka muidugi targem.

Ja oma kogemusest soovitan naistele, et ärge jääge lõpmatult ootama millal mees ise abiellumise ja perekonnaloomise teemasid üles võtab. Kui on ikka aastaid koos oldud, siis ei piisa ainult "kunagi abiellume ja saame lapsed" õhkamistest, siis tahaks juba konkreetseid samme! On mehi, keda tuleb nö üles raputada, et nad tegudeni ka jõuaks või selle mõttega vähemalt harjuda jõuaks, et nüüd lähitulevikus oodatakse neilt tegusid. Eks siis näete kohe ära, et kas mees sõnadest ka kaugemale jõuab või pole sel suhtel tulevikku ja aeg edasi liikuda.

Mehi on erinevaid, nõnda ka naisi.
Inimsugu on üldse väga vapustavalt kirev.

Kuidas ma aidata saaks oleks sulle lapse tegemisega ning kasvatamisega, aga tuletan meelde, et põrsast kotis ei osteta!
Minu vead on näiteks:
A) Väike Põrsas olemine - söögilauas, kuigi ma võin end sundida.
B) Vahel muutun liiga laisaks Seaks. Toimub metamorfoos põrsast seaks ....

Seega ühe "Emisega" võib karja väikesi põrsaid saada küll ja küll. Võid ka ilus sale linnukene olla, Issanda loomariigis on kõik võimalik.

See kommentaar on huumori eesmärgil. Vastata huumori eesmärgil.

no mida asja - kas lapse tegemine on nagu treipingi taga,et täna siis teeme !!!!! Maailm oleks vist olematta ,kui naised küsiksid meeste käest,et kas täna võin nüüd lapse saada??. Naine peab ise teadma,et kui tahab,siis ka saab ja kasvatab ka ise üles,kui miskit peaks juhtuma mehe või suhtega . Mõtle endale ja lapsele,keda nii väga ootad ! Filosoofiliselt võib elu igatpidi keerata nagu paragaffi,kuid loodusel on omad seadused ! Räägi enda tunnetest mehele ausalt ,et millised on sinu ootused täna ja praegu ,seejärel tehke plaan . Elamuase ei ole tänapäeval mingiks takistuseks lapse saamisel -see on hea ettkääne mitte saamiseks . Ja vel,kui võtad antibeebibille ,siis ei pruugi väga kergelt kohe rasestuda,ka see võib võtta aega 2 aastat ja egas kohe iga rasedus pruugi õnnestuda . Julget pealehakkamist !

Huvi pärast tulin siia vaatama, mida siia vahepeal kirjutatud on. Võin niipalju öelda, et jätsin selle mehe maha, suhteliselt külmalt, sest ta tegi palju haiget mulle oma iga nädalavahetuste käimistega. Kolisin välja ja alustasin uut elu. Oli küll raske mitmed kuud järsku üksi olla kõiges, rahaliselt jne, aga sain ilusti hakkama. Leidsin endale väga imetlusväärse Mehe, suure algustähega:) Me armusime ja nüüdseks oleme koos olnud juba pea pool aastat. Ma olen nii-nii tänulik, et leidsin sellise imetlusväärse mehe, kellel olen mina ainult number 1!!! Temaga räägime tulevikuplaanidest ja abiellumisest ja lapsesaamisest, absoluutselt kõigest. Tema ei käi nädalavahetustel joomas ja aega surnuks peksmas, vaid naudib aega minuga, sest vägaväga hoolime üksteisest ja võib ka öelda, et armastame. Olen leidnud oma hingesugulase. Uskumatu, aga tõsi:) Tahtsin lihtsalt seda Teiega jagada, et ehk keegi oli minuga samas olukorras ning julgeb ka sellist sammu teha, sest tõesti -igaühe jaoks on kuskil keegi ja kui tunnete, et te pole õnnelik, siis tasub midagi ette võtta. See on seda väärt.. Kannatada ei tasu mingi mölaka pärast, kelle jaoks sa pole number 1.

Ilusat sügisejätku kõigile:)

Kessu

tead ma ka ootasin, aga selle pärast, et mul ei olnud meest, nüüd on ja olen 34 ja rasedaks pole jäänud, oleks teadnud, et see nii raske on oleks selle lapseasja varem ette võtnud ja kasvõi üksi.