Mul on selline statistiline uurimus. Kui tõenäoline on see, et mees oma tulevase lapse ema maha jätab ainult selle pärast, et laps on kogemata alguse saanud?
Minu elukaaslane on oma eelmisest kooselust pärit lastele maailma kõige toredam ja armastavam isa. Ma pole ühegi mehe silmis näinud nii palju uhkus ja armastust oma lastest rääkides kui seda tema juures näha on. Ta armastab oma lapsi piiritult ja need on tema jaoks kõige tähtsamad inimesed. Laste emast on ta lahutatud juba aastaid. Mina tutvusin selle mehega alles aasta peale nende lahutust. Naine jättis tema maha teise mehe pärast.
Mehega kokku saama hakates rääkisime oma tuleviku soovidest ja mida me kooselult ootame. Muu hulgas ka lastest ja tema ütles, et ta rohkem lapsi ei taha. Siis oli see mulle OK me ju alles hakkasime teineteist tundma õppima. Aja möödudes aga olen veendunud, et just temaga ma tahan last saada. Ta on tark, tore, lapsi armastav ja oma partneri eest hoolitsev mees. Parim keda olen kohanud. Lapsi ta enam ei taha, sest arvab, et ei suuda mitme pere laste eest hoolitseda. Aga tema lapsed on juba suured, vanem kohe ülikooli minemas. Miks ei võiks olla nüüd meie kord lapsevanemaks olemist nautida? Ma ei tahagi, et ta arveid maksaks ja meid üleval peaks. Saan sellega ise hakkama. Mul on majanduslik kindlustatus olemas tahan vaid, et minu kõrval oleks mees kes armastab mind ja minu last. Arvan, et kui ma lapse saan temaga siis ta muudab oma meelt, sest ta tegelikult armastab lapsi.

Mees ei armasta mitte lihtsalt lapsi või sinu last, vaid OMA last.
Nt minu mees on olnud terve elu oma/meie lastele tõepoolest superisa, noorim lõpetas just 1. kursuse ülikoolis. Ja kui meil 5 aastat tagasi juttu oli, et kas võiks veel üks pesamuna sündida, siis oli ta täiesti kindel, et mitte mingil juhul - ta on endast kõik andnud ja rohkem enam ei jõua. Järgmise jaoks enam võhma pole. Ega siis meest saa lastega ära tappa, mis sest, et omasid armastab.

Kui üks tahab last, teine aga mitte..siis peab kas mitte soovija järele andma või lahku minnakse...

Kui üks tahab last, teine aga mitte..siis peab kas tite soovija järele andma või lahku minnakse...

minu sõbranna läks lahku peale seda,kui mehele veel 3nda lapse peale surus. Mees oli kindel, et 2 last - jõuab koolitada, tagada lastele tähelepanu, materiaalne kindlustatus jne.Naine jonnis ja jonnis - siad lapse ja suhe läks kolinal allamäge. Kurb

Ise ma küll ei kujuta ette, et kui olen 20 aastat oma tähelepanu, hoolt ja armastust lastele andnud, siis jõuan pühenduda veel 20 aastat uute väikeste laste peale. Mitte et mul armastus otsa saab südamest, aga vanusega ikka jõudu läheb vähemaks, lisaks tahaks oma täiskasvanud lastega ka nö tutvust teha, uut moodi vanemlikku armastust õppida, näha, kas neist on mulle teistmoodi kaaslast/sõpra, tahaks lapselapsi hoopis varsti jne. Kui saaks keskeale lähenedes uuesti lapse, siis jääks lapselapsed pm saamata, sest pole aega nendega tegeleda - on vaja oma last kasvatada. Nii et mulle tundub küll, et see mees on praegu juba teises eluetapis, tahab eluga edasi minna, näha oma täiskasvanud laste iseseisvat elu, et kas nad saavad ikka hakkama ja kui väike laps peaks tema ellu veel tulema, siis on see lapselaps. Minna uuesti 20 aastat tagasi ja seda tralli veelkord läbi teha...see on küll võimalik, aga siis peab inimene seda 110% kindlalt tahtma, mitte võib-olla tahtma vms. Ja kui juba 20 aastat hea isa olnud mees ütleb, et ta enam lapsi ei taha, siis ma arvan küll, et teda võib selles osas uskuda - tal on palju-palju kogemusi, millest lähtuda, et seda otsust teha.

minu mehel on 4 last - esimest korda sai isaks 24.a., viimast korda 47.a.- ning alles siis ütles- nüüd ma saan aru, mis tähendab olla isa! Nautis täiega lapsega kodus olemist,oli isa puhkusel jne.
vanemad lapsed on suure, abielus, elavad eemal, lapselapsi veel ei ole (kuigi ootan väga).

jah, mees võib last armastada, kui tegu on sellise hea isaga. aga minul oleks naisega küll kõik - mis usaldusest me rääkida saame, kui kokkuleppevastaselt tehti laps justnimelt eeldusel, et küll mees meelt muudab...
nii et sinu valik on vast elu koos selel mehega ja ilma lapseta või elu koos lapsega ja ilma meheta

huvitav teema...
Mina isiklikult arvan, et 50% meestest jääb naise juurde kui naine nende elu mugvaks on muutnud ja selle mehe nn "kodustanud" on. Mehed on laisad ja mugavad olendid. Kui beebi synniga ei kaasne kohustuste tekkimine ja naise saab ise pampersite ja lutitamisega hakkama siis ei lähe mees kuskile. Kui veel naise sugulased tema ego paitavad ja kiidavad milline suur ja tugev isane ta ikka on et veel lapsi tegi siis on ilmselt uhke pealekauba.
Seega targa naise mees ei lase jalga aga lolli naise juurest jookseb mees ka siis minema kui lapse tegemine koos planeeriti.

ehk siis tark naine on see, kes igal rindel rabab (laps ja kodu ainult tema kohustus, lisaks kindlasti veel palgatöö ka), et mehel oleks võimalikult mugav ja muretu elu?
kas see on ikka tarkus? kas see üksi rabamine on tõesti väärt seda, et sul on kodus diivanil üks peenisega isend?

kui on valida kas olla lits lapsega v6i yks tavaline eesti neine kellel kodus peenis diivanikaunistuseks siis mis sa ise arvad mida teemaalgataja tanases eesti riigis peaks eelistama?

oma vaimse ja füüsilise tervise huvides valiksin siis üksikemaks olemise. niikuinii on sellise mehe puhul kõik juba naise õlul, siis vähemalt jääb üks suu vähem sööta ja mees ei käi närvidele.

kummaline, et lapse saamine on ju üks suurimaid muutusi naise-mehe elus, aga ideaal on see, et mees ei saaks üldse aru, et midagi muutus ja kohustusi juurde tuli...

ma vean kihla, et sina ei ole yksikema :)

eelmisele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> oma vaimse ja füüsilise tervise huvides valiksin s
> iis üksikemaks olemise. niikuinii on sellise mehe
> puhul kõik juba naise õlul, siis vähemalt jääb üks
> suu vähem sööta ja mees ei käi närvidele.
>
>
> kummaline, et lapse saamine on ju üks suurimaid mu
> utusi naise-mehe elus, aga ideaal on see, et mees
> ei saaks üldse aru, et midagi muutus ja kohustusi
> juurde tuli...



...Kui naisel enne lapsi ei olnud siis muutub mehe jaox päris palju !
...naine kelle rinnad ära vajuvad,rõvedad venitusarmid kõhul,olematu seksielu sest naine on alati väsinud!
...mõni ime et mehed hakkavad üle aisa lööma ja isegi ei taha kodus olla!

...lapsed rikuvad elusid !

Naised mõelge enne kui oma elu ära rikute !

Mina arvan, et mitte kellelegi ei saa last vägisi kaela määrida. Kui mees sexib ilma kondoomita siis on ta omalt poolt andnud nõusoleku last saada. Et naine võtab samal ajal pille tähendab, et naine ei ole veel valmis last saama. Kui naine lõpetab pillide võtmise siis ei ole ta meest petnud vaid oma arvamust laste saamisest muutnud, ta nõustub mehe valmisolekuga last saada.
Nii lihtne see ongi!

Esimesed vastused olid päris asjalikud. Viimsed on tüüpilised kanad: tee, tee, ärgu kasutagu kondoome, teades et sina kasutad pille ja siis- voilaa, mees on süüdi, kummi peale ei tõmmanud! Hakka üksikemaks, tõmba seeme välja ja kasvata laps üksi üles...
Tegelikult on nii, et mees armastab oma lapsi, keda ta kunagi koos abikkaasaga nooruses ootas, planeeris ja soovis ning nüüd on kindlal veendumusel, et ei taha. Ja soovimatut last armastada on kordades keerulisem, lisaks kaob uue naise vastu usaldus.