Aga mina ei taha veel. Ma tahan ennem kooli ära lõpetada ja saada normaalsele erialasele tööle. Ennem seda ei taha ma sellest teemast midagi ise mitte kuulda. Temal on muidugi hea rääkida: suts sisse ja välja ja ongi tema töö tehtud. Mina olen see, kes peab rase olema ja mööda arste jooksma, sünnitama. Mina olen see, kes peab rinda andma ja temaga kodus istuma. Mina olen see, kes peab oma elu ja tervisega last saades riskima. Ma ei kujuta seda lihtsalt veel ette ja tahan ennem seda oma elu ree peale saada. Temal on muidugi töö ja rahavarud olemas, minul pole midagi. Mida ma siis teen, kui ta otsustab minu ja imiku juurest lahkuda? Mul on kool pooleli, pole tööd ja lisaks ei saagi tööle minna kuna olen imikuga kodus!

Mina ei taha mehe suvast sõltuda, vaid kindlustada iseenda ja oma lapse tulevik. Inimene saab usaldada vaid iseennast, sest kunagi ei või teada, mis võib paari aasta pärast juhtuda.

Siis nii ütlegi talle. Sul on asi juba väja mõeldud.

Mõistlik, Enne ikka haridus, töö ja kodu.
Neid vaeseid pool eestit täis.

sarnases olukorras sinuga, saatsin mehe pikalt selle jutu peale.

Mul enam-vähem sama probleem. Mees läks peale kooli kohe tööle ja on omale jalad alla saanud. Minul veel aga aastake magistrit jäänud ja erialast tööd pole kah, sest keegi ei võta kogemusteta tööle. Tahaks ikka ennem omale ise jalad alla saada kui hakkan teise eest vastutama. Igaüks on ise oma õnne sepp ja teiste peale lootma ei saa jääda.

sellised, kes lapsejutuga pinda hakkavad käima kaovad kus krt, kui laps käes. või siis et on küll kodus, aga kooserdavad ringi ja elavad oma eraelu, kriunuvad ning tekitavad tüli, perest ja lapsest ikka kama2.

Kõik ikka samasse patta.

mutt Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> sellised, kes lapsejutuga pinda hakkavad käima kao
> vad kus krt, kui laps käes. või siis et on küll ko
> dus, aga kooserdavad ringi ja elavad oma eraelu, k
> riunuvad ning tekitavad tüli, perest ja lapsest ik
> ka kama2.
Väga õige. Meestel on pärast nii lihtne öelda, et sorri, aga ma polnud isaks saamiseks ikka veel valmis.
Tutvusringkonnas väga palju juhtumeid.

Teemaalgataja, Sul on väga mõistlik suhtumine. Ära anna järele. Lapseteoga ole ainult siis nõus, kui ise ka tahad ja igati valmis oled.
to ---: Tõsi ta on, et vaesus kipub sünnitama vaesust. Seda on nähtud rohkem, kui tahaks.

selle pealepressimisega on libe tee. eriti kollektiivse pealepressimisega (vanemad, sugulased jne). mulle käidi selle teemaga nii palju ajudele, et lõpuks muutus see mõte minu jaoks nii vastikuks ja hiljem ma lihtsalt ei tahtnudki enam lapsi. alguses tahtsin, kuid tahtsin veel oodata. Kuna kõik igal võimalusel mulle seda teemat aga peale pressisid, siis tekitas see minus aina enam trotsi. Ma soovitan mehel end tagasi tõmmata, kui ei soovi sinust üldse ilma jääda ega negatiivsete tagajärgedega tegeleda

naine peab saama lapse just siis, kui TEMA tahab, teiste tahtmised tuleb ära unustada. ära anna järgi survele.

Kõigepealt abielu ja siis alles pere ja lapsed!

Milleks nii?

millest sa järeldad,et autor pole abielus??

kannata veel 25 aastat, siis kirjutad siin foorumis: Kas 50 neselt võib rasestuda.....

See on sinu keha ja ainult sina otsustad sellist asja. Kui sa valmis oled, saad ise aru, aga võib-olla tuleb see arusaamine siiski teise mehega. Ja praegune ehk kardab sinust ilma jääda, seepärast kiirustab takka. Jää endale kindlaks, 24-aastasel on aega küll selle kiire asjaga.

ma ka just viimasega nõus. 24 aastaselt küll veel valmis polnud. Mina arvan, et sul aega kuni 28-30-35 aastaseni. Aga ei soovita eriti lükata esimese lapse saamist 40-ndatesse. Siis juba vanavanemad vanad, endal tervis pole selline kui 30 aastasel. Ma arvan, et 24 aastane polegi valmis tänapäeval veel.