Lugu siis selline, et olen 23 aastane, mees 24. Koos oleme olnud 4 aastat ja selles suunas muutusi ette näha veel ei ole:) Mõlemal on ka tore perekond kuid teises linnas. Asi aga selles, et kardan hirmsasti, et kui laps sünnib ei tule me oma majandusliku olukorraga enam toime - käime küll mehega mõlemad tööl ja saame suht norm palka, mis on seniajani aga ju ka pea igaks palgapäevaks ära kulunud - enda peale, kuidas ja kas me lapse eest veel hoolitseda jõuame...tahaks nii väga last kuid tahaks talle ka võimalikult head elu pakkuda...mehega mõlemad oleme kõrgharidusega (need lollid kes teevad erialast tööd vähese palga eest ehk siis õpetaja ja politseinik). Pikk jutt tuli aga kardan paaniliselt seda, kuidas rahaliselt toime tuleme...kuidas teistel noortel peredel on? Kuidas ja kui suurte summade eest end üleval peate....

Eks ta ole vastutusrikas asi jah ja algul on tõesti raske,aga nüüd makstakse ju ka veel emapalka.Muidugi peaks lapse saamiseks mõlemad valmis ikka ka olema ja kui arvate,et pole õige aeg ärge kiirustage.Te veel noored ja aega küll.

ka, et saate ikka hakkama. aga üllatusena tuli, et kas politseinik on kõrgharidusega? ei puutu tõesti teemasse, aga äkki viitsid vastata? lapse saamiseks soovin vaid edu, kindlasti saate hakkama.

Politseinikel võib olla rakenduslik kõrgharidus,mis päris ülikooli taseme välja ei anna.

normaalne, kui õpetaja palk ei toida last ära, siis äkki kärbiks üleliigseid kulutusi...pane kõik ostud kirja ja vaata, mille arvelt last kasvatada saaks...
mina õnnetu, kes ma keskkooli viimases klassis lapseootele jäin, pole ka siiani ära surnud ja laps on ka väga hästi ülalpeetud, missellest, et me teiste armust elame!

Politseinik ikka jah ja kindlasti kõrgharidusega - majanduspolitsei (Tartu Ülikoolist - maj. bak ja siis lisakoolitused...). Aga aitäh vastuste eest...eks peab lähiajal pingsa mõtlemisega tegelema hakkama....

Mina sain emaks majanduslikult hullemas seisus ehk siis tol ajal ei makstud emapalka ka ja selleks hetkel, kui laps sündis töötas mees päästeametis, kus teenis kopikaid! Aga ka mulle endale üllatuseks laps küll kannatama puuduses ei pidanud. Ma ei räägi seda juttu, et oh vahet pole, mis hilbud seljas ja mis vanker jne..mu laps käis väga korralikult riides ja kõik muu vajaminev oli ka alati olemas. Lihtsalt millegi pärast kardetakse, et mingid ulme summad hakkavad minema sellise imiku peale. Tegelikult näen, et lapsele kulutused hakkasid kasvama alles siis kui laps oli mingi 3 eluaastast. Mis moodi ma siis hakkama sain? Asi selles, et imikud ei kanna oma riideid läbi enamasti ja tahes tahtmata (vähemalt mul oli nii) on kuskil keegi kellegi tuttav kes hea meelega oma lapsest jäänud riided edasi annab ja mitte selle pärast et keegi seda nii väga vajab vaid nende riietega pole lihtsalt midagi teha. Mina sain hunnikutes riideid ja sama moodi andsin need ka edasi. Seega raha reaalselt kulus vaid mõningate jalanõude ja kenamate jopede ja asjade peale. Olen muidugi kuulnud ka sellistest emmedest kes ometi oma lapsele midagi sellist selga ju ei pane mis keegi juba kandnud jne..aga leian et see laus lollus. Kui laps kasvab siis küll kulutused kasvavad aga samas mis siis kindlustab 100% tuleviku et lapsi saada? Alati võib elu teha pöörde mida oodata ei osanud..kas positiivse või negatiivse...aga selliste hirmude pärast lapse saamist edasi lükata kuigi soov on..on nats tobe. Garantiisid ei ole:) Kindlasti saad hakkama!

Väikesele lapsele saab algul teiste emade käest riideid ja kasutatud riiete poest ja turult. Inimesed ise toovad asju. Tol ajal oli lapsetoetus 150 krooni ja vahel polnud mul bussipileti rahagi. Elasin vanemate kulul, mees oli üliõpilane.
Ma ei mõtleks nii, et minu lapsel peab kõik viimase peal olema, asjad on asjad. Tähtis on see, et tahad temaga tegeleda ja sul on aega. Õpetajate palk ronib tasakesi üles.

Kui laps nii suur, et tarvis panna ringidesse, siis läheb rohkem. Nüüd on olemas tasuta koolitoit põhikooli lastele ja tuleb vist ringitoetus ja nähtavasti ka töövihikute toetus ja 1. klassi astujale toetus ja sünnitustietus jne.

Kui enne pole toiduraha ja menüüsid eriti planeeritud , siis võib seda tegema hakata. Eri lehekülgedel figureerib keegi ssille, kes on selliseid odavmenüüsid koostanud.

http://toidupildid.blogspot.com/search/label/ODAVATE%20TOITUDE%20NIMEKIRI
http://toidupildid.blogspot.com/

Inimesed püüavad kokkuhoidlikult majandada ja tervislikult toituda.
Saab end emmedefoorumitega kurssi viia,seal on nõuandeid eri juhtumiteks. Ega ainult miljokad lapsi saa.

Kui viid end kõigi võimalustega kurssi, siis usun, et saad julgust juurde. Uus asi võib ikka olla hirmutav.

on mul juba peaaegu suured ja nende kasvamise jooksul on olnud ka väga kitsaid aegu. Olin 19, kui esimene laps sündis. Oleme nüüd mehega ka mõlemad kõrgharidusega, sai laste kõrvaklt edasi õpitud. Aga praegu ütlen küll, et kui midagi kahetsen, siis seda, et ei julgenud neljandat sünnitada, ehkki see siis oli täiesti võimalik. Peaasi on, et mõlemad vanemad on terved ja hoiavad kokku. Kui lapsega kodus oled, siis on sellest nii palju rõõmu, et ei taha ei reisima ega muidu välja nii palju kui üksiku noorena. Ei raatsi lihtsalt hetkegi lapse kasvamise rõõmu kellelegi teisele anda. Praegu on nii emapalk kui pidevad riigitöötajate palgatõusud kui muud majanduslikud soodustused. Aga jah, tegelikult ei pea mitte vaatama niipalju, kas raha jätkub kui seda kas jätkub pühendumust, kannatlikkust ja aega. Seda kõike jääb küll nii enda kui partneri jaoks kohe peale sünnitust ja kuni 2-3 aastaks vähemaks. Kuid asemele tuleb võimalus koos last kasvatada.
Kui aga kahtled (mina omal ajal ei kahelnud sugugi!), siis ehk on parem veidi või isegi paar aastakest veel oodata. Te olete mõlemad ju siis ka ikka üsna noored.